Pärastlõunal külastasin Ygaleriid, kus Martiini oli tagumise ateljee taastanud ja istus seal Kalev Kudu Vvedevski etenduseks dekoratsioone meisterdada. Kaebas, e on nii palju tööd, et ei ole aega isegi Juka näitus vaatama minna.
Lastekas asusime koos sekretär Maarj-Liisa Kasakiga kooli nn. metoodilist fondi elik õpilaste best offi üles pildistama. Tema nummerdas (moodustas kataloogi) ja mina pildistasin. Alustasime 1960-ndate 70-ndate I klassist (umbes 10 -- 11 aastased) ja tase oli mega. Tööd olid nii tehniliselt head kui ka väga huvitavad. oli nii fantastikat kui ka puhast abstraktsionismi.
Pärast käisin õptejate praktikal ka joonistamis. Sandra poseeris, vahel tukkus. Kohal olid veel Teesaar, Kaja Tamm, Tiina Kuus ja Epp Pilv. Kuidagi pahurad.
Õhtul vaatasime koos veidi tõbise Laglega Fideelia (Signe Roots) tunnipikkust filmi oma 1940 sündinud emast, tema elust pealkirjaga "Eve" . Oli üllatavalt huvitav, kuigi midagi väga drmaatilist seal polnud. Aga inimeste elud eraldivõetuna ongi väga huvitavad. Fideelia isa 8mm filmid olid väga naljakad. Mõned küsimused jõid õhku. Mis sai Fideelia vanemast õest, kes poole filmi peal sündis ja pea kohe ajaloohämarusse kadus?
3 comments:
Mu poolõe saatus kuulub sellesse rubriiki, mida ma vähemalt praegusel hetkel ei avalikusta. Dramaatilist seal filmis oligi seetõttu napilt, et neid kõige skandaalsemaid seiku kaamerale lihtsalt ei esitatud. Samas, ega neid nii meeletult olegi, ema elu ongi olnud pigem rahulik ja looduslähedane ja sellisena ka huvitav.
Film oli väga ilus ja nauditav, aga see kadumaläinud Anne küsimus tekitab helgele filmile tumeda ja natuke õudse alatooni. Milliseid süngeid saladusi peidetakse harmoonilise fassaadi taga? Millisest kapist kukub välja A. luukere?
Ei, tegelikult on kohatu sel teemal nalja teha.
Pole hullu, ega A veel surnud ole ja ta suudab ise ka enda üle naerda, kuigi jah, midagi rõõmustavat selles ei ole küll. Hea, et sünge kiiks jäi, sest mulle ei meeldi teha liiga nummisid asju.
Post a Comment