Tuesday, June 17, 2008

2 -- 8 juuni 2008 Sally Stuudio, Just Knud Qvigstad, Bob Dylan.

2. juuni 2008 esmaspäev
Lähen lastega TLKKgaleriisse, et Sally stuudio näitust üles: Jane Remm ja õpilased, kelle välimuse järgi ei ütleks, et nad on erinevas vanuses sebivad seal ise ja ma ise saan saan suht vähe ära teha. Peamiselt traate üles seada. Tunnen piinlikust oma vähese võimekuse pärast.

3. juuni 2008 teisipäev
Näituse avamine




4. juuni 2008 kolmapäev
Pean kihutama
Tallna, sest 1) pean lindistama Ideaalmaailmate saate Just Knud Qvigstadist
2) pean minema vaatama Bob Dylanit. Asi kipub väga tropiks. Lagle tuleb kodu kell 15, kihutan bussijaama aga ei mahu 13. 30 bussile. Järgmine läheb alles 16. 00. Sõites närin küüsi ja kuulan, kuidas kaks hilisteismelist kutti räägivad oma USA hõlbuelust. Kui kell 18 helistan Immole, et jään tulen 18. 15 vastab ta hauataguse häälega "Nii palju jääd hiljaks..."
Kihutan valge taksoga Raadiomajja. Õnneks on Margus Alvise

muhe ja osav jutumees ja salvestus läheb kiiresti. Saab kuulata siit:


Ideaalmaailmad Just Knud Qvigstad
Kahjuks ei saanud Alvistega pikalt vestelda, sest pidin tormama Dylanit vaatama. Helistasin Merilyn Püssile, kes pidi ka Dylanit vaatama minema ja sain teada, et ta vend viib ta autoga Saku Suurhalli juurde. Lidusin raadiomajast tagasi nii et jalad krampi läksid. Merilyni vend vedas meid oma rohelise Mersuga täpselt oma kodumaja juurde, mis asus plekkkuurist umbes 300 meetri kaugusel. Eluga riskides kalpsasime läbi liikluse hiiglasliku konservkarbi poole.
Kuigi kontsert oleks pidanu juba algama, oli plats selle ümber sebivat rahvast täis. Ma ei leidnud kuidagi pressiust. Ma polnud ainuke, Priit Hõbemägi kirus ka segast korraldust. Nägin kusagilt alt Kadri Kõusaart õnnelikult kellegi noormehega käsikäes välja jooksmas, vaatasin järele, ühe sildita klaasukse taga oli tõesti pressilett. Sain sealt otse üles.
Alguses istusin püüdlikult oma piletil märgitud kohal, siis hakkasin ringi jalutama. Kohtusin Vallo Toomla ja Salmega, kes olid end päris ette istuma sättinud. Veidi hiljem hiilisin praktiliselt lava ette aga mingil hetkel üks lühike turva käsutas kurjalt "Minge oma kohale!".
Ühes esimese korruse parteris, kus istus ka Mart Niineste, kohtasin ka Tegova sõpra Ervinit, kes laenas mulle oma binoklit. Vaatasin Dylani mõnusat miimikat ja mõtlesin: "Siin sa mul oled, juudasmessias, kõikide aegade suurim elus rockmuusik. Kümnekonna meetri kaugusel."

Dylan oli küljega rahva poole, laulis trummarile, kes lõpetas lugusid kogu aeg justkui poole pealt. Dylan vaatas rahva poole ja rääkis vaid lõpus, et bändi tutvustada. Muidu ta seisis oma oreli taga, võnksutas põlvi, tegi ka puusanõksu ja vahel oli tunne, et tahab orelit paigalt nihutada. Ei meeldinud, et bänd mängis muidu liiga sujuvalt ja profilt, oleks eelistanud Dylani vanade aegade bändide ligadi-logadi värki. Ka ei meeldinud kuulus plekisaund ja see et ma Dylani orelit vaevalt kuulsin sest ta mängis väga vingelt.
Dylan laulis paremini kui iial enne, varieeris vokaaliga väga huvitavalt. Konts algas "Rainy Day Womaniga" ja see kuulus fraas "Everybody Must Get Stoned!", Dylan laulus: "Evvribody must.. get... ston..". Kogu kontsert oli tema viimase aja rockabilli võtmes ja palju uue plaadi lugusid.

Lood: 1. Rainy Day Women #12 & 35 vaata
2. If You See Her, Say Hello
3. Rollin' And Tumblin'
4. Beyond The Horizon
5. Stuck Inside Of Mobile With The Memphis Blues Again
6. High Water (For Charlie Patton)
7. Positively 4th Street
8. The Levee's Gonna Break
9. Just Like A Woman -- tundus üllatavalt hea. Tshiilis kõlas nii
10. Honest With Me
11. When The Deal Goes Down
12. Highway 61 Revisited -- vaevalt tundsin ära
13. Workingman's Blues #2
14. Summer Days
15. All Along The Watchtower -- hoopis teistsugune

(encore)
16. Thunder On The Mountain
17. Blowin' In The Wind -- ei tundnud ära
umbes nagu see Tshiilis

Andres Roots on sellest kontserdist kirjutanud suurepärase analüüsi.

Peale lõppu kohtusin Tõnis Mägiga, kellele ütlesin, et üllatav laulude valik oli ja ta vastas, et "Selline Dylan ongi!". Hiljem põrkasin heatujulise Sandra Jõgevaga, kes naeris, et "Memphis Blues" ei kõlanud nagu blues ja uuris Newporti festivali skandaali kohta. Kohal oli ka Sandra isa Villu. Ostsin 150 EEki eest "ainulaadse" Tallinna kontserdi plakati. Väljas ansid Jaak Johanson, Riho Sibul ja Mäks juba TV-le intervjuusid.
Sõitsime Villu Jõgeva punase Fordiga. Sandra rääkis oma tulevasest USA reisist, aga ka et sai kontserdikollardaja FBI klubi liikmeks ja neilt küsiti, keda tahavad, et Eestisse toodaks. Sandra oli arvanud, et Suicide`i. Lisaks pajatas ta põnevaid lugusid Diverse Universe osaliste seiklustest.
Villu Jõgeva pani meid Kristiine keskuse juures maha. Sõitsin trolliga kesklinna ja sealt jalgsi Tartu bussi peale.


Sunday, June 15, 2008

26 mai -- 1. juuni 2008 näitus "Naised -- eluheidikud" , Diverse Universe lõpp, ei saa lommaaeda, Kristi pulm


29. mai 2008 neljapäev
Sõitsin Lagle ja lastega Talina, et panna näitus "Naised -- eluheidikud" EKA ülemisse galeriisse. Fuajee oli itaallasi täis, kes panid üles näitust "Kehad". Leidsin ka galerist Maarin Ektermanni. Raamatukogu ees saalis ehk ülemises galeriis üks vene keelt rääkiv naine üritas siena puhtaks nühkida sadu kordi kirjutatud tekstist "Kasutan aega otstarbekalt". Aga ei õnnestunud.






Oma näituse sättimine läks mul esialgu suuremate probleemideta. Alguses tuli mind tülitama üks keskealine pikajuukseline italiano, kes muidugi muud peale italiku ei osanud aga kui isegi mina oleks osanud tema keelt, poleks ikkagi suurt midagi mõiganud, sest ta ainult pomises sõbralikult. Hiljem tuli pilte uudistama seina nühkinud naine. Eks ma siis seletasin talle.
Lapsed ja Lagle majutati ühte kaheosalisse poolkeldrikabinetti, kus oli palju äriõpikuid jms. Signe Kivi tormas mulle vastu aga muidugi ära ei tundnud erinevalt aastast 2003, kui ma olin just "Mamma Mias" osalenud.
Avamisel tegid itaallased naljaka perfonksi, kus kaks naist ja üks mees seisid alasti nagu kujud ja kaks riides naist taidlesid.










Avamisele tulid ka Margus Tamm, Mai S, Margit Lõhmus, kes kutsusid mu kaasa Diverse Universe lõpuüritusele Kumu auditooriumisse. Lagle läks lastega Triinu poole, mia vantsisin koos mainitud inimestega Kadrioru poole, Ektermann sõitis oma "uue" tartu-rootsi rattaga ees 20 km tunnis ära. Teel rääkisin Tammega leiutamise paradoksidest. Näiteks, et Carl Benz ei ehitanud maailma esimest autot aga küll aga hakkas seda esimesena hulgem tootma.
Möödusime presidendilossist, mille ees madrusemundris valvurid tegid üliaeglasi marsisamme.
Avastasin üllatusega, et Kumu asub preslossi juures mullakünka taga. Seest jättis oma massiivsuse ja hullu korraga rahvusraamatukogu mulje. Saal oli üldselt tühjavõitu, istusime esiritta, kuhu saabus ka Sandra Jõgeva.
Üritus oli DU lõpuvõistlus, kus igal kunstnikul oli 5 minutit. Paldrok sukk peas mögafoniga käsutas.

  1. Saskia Edens (Basel, Switzerland) -jooksis ja tegi sporti, autasustas end jääst medalitega.
  2. Fred Pinault (France) -- valis rahva seast, neiu ja noormehe, pani neile riidetükid pähe nagu mahalastavatel, karjub this is illusion, siis this reality ja laseb välklambist sähvatust.
  3. Travis McCoy Fuller (USA/Rome) -- tarib lavale suured riidest nukud, millel märgid ärtu, ruutu ja poti, topib vabatahtliku peadpidi pange, ronib koonus peas toolile, pumpab õhupalli kuni see paugu teeb.
  4. Micha Steger (Germany) & Andreas Stadler (Germany) -- sarved peas paljalt esitasid helnaljaka spektaakli patupiinadest, saatanast ja piiskoppidest.
  5. Russ Butler (USA) -- tegi muusika saatel pimedas õhukitarri.
  6. Rachel Hoffman (Tampa) -- oli riidetüki all alasti, "Keep me hanging on" diskoversiooni saatel (ise lauldes) lasi järjekorras inimestel lõigata tükke riidest kuni oli alasti. Ise olin esimene.
  7. Guido Casanova Solar (Chile) pimedas koperdasid, mängisid kilenutsakuga jalgpalli jne-
  8. Jill McDermid ja Hokanson, Erik (New York, USA) -- alasti kohmetud keskealised mees ja naine värvivad üksteist kollase remondivärviga.
  9. Joseph Sledgianowski (USA) -- prillidega nohik üritab oma seadmega klaasi heliga puruks lüüa aga ebaõnnestub.

  10. Tuutu tuleb lavae kiiver peas, kepp, jalgratta põristaja kaasas, üritab nendega midagi korda saata küünalt põlema pannes aga katkestatakse, sest KUmu tuld teha ei tohi.

Siis üritus lõppes. Läksime Söödi ja Lõhmusega Hobusepea galerii sünnipäevalt läbi, kus vestlesin DJ Mihkel Kleisiga metali arenguteedest ja Laibachi sarnasbändidest, millest Kleis teadis nii mõndagi.
Edasi vantsisime jube pika tee maha Polymeri, kus katusel toimus DU afterparty. Kõik kakerdasid 10 meetri kõrgusel nagu oleks vahe asfaldiga pool meetrit.

vasakul ääres Mai Sööt keskel Joseph Sledgianowsk
istuvad Sandra Jõgeva, Jill McDermid, Rachel Hoffman
Mai Sööt, Margit Lõhmus

Minul kõrgusekartlikul oli teiste pärast hirmuke nahas. Rääkisin rohkem Joseph Sledgianowskiga analoogsüntesaatoritest ning Hoffmaniga . Hiljem kolis pidu Polymeri ruumidesse, kust lahkusin kella 11 paiku. Pidin minemaTehase tänavale aga kuna ei teadnud, kus asub maha 43 tegin hiiglasliku ringi 2 tunniga. Möödusin monstrumlikust vanast Volta tehasest, mille hiiglaslikul hoonel oli katus sisse vajunud ning uuemast tehasest, millesse oli ehitatud korterid, millest enamik olid tühjad.

30. mai reede 2008
Mõtlesime Laglega loomaaeda minna aga kuna mittemidagi tehes (noh Triinu pool lugesin Kalamaja ajalugu)läheb aeg jube kiiresti ja kuna käisime veel Polymeris näitust "Needle healing" vaatamas, kus Sandra Jõgeva jt. hoolega seletasid ning alumises galeriis DU vanu videosid vaatamas, ei jõudnud me kaugele. Sõitsime rongiga tagasi. Rong oli täis. Tapa raudteejaam totaalselt hüljatud.

31. mai 2008 laupäev

Toimus Kristi Lille
abiellumine Ahtoga. Lagle oli juba varakult jalul. Pulm toimus muidugi endises Vanemuise rekvisiidilaos elik Õnnepalees konveier-meetodil, ühes välja, teised sisse. Pulm oli kammerlik, inimesi mõõdukalt, näiteks meie, Rita & Illar lastega jmt. Ilus ilm, üks neiu peesitas õnnepalee kõrval murul:



Lapsed üritasid end tiiki uputada. Kristi ja Ahto lasid end pildistada umbes sama kiiresti kui mõni kiirem kunstnik maalib.
Pärast oli väike pidu Kristi ja Ahto korteris. Ahto isa oli näoga, nagu mataks poega. Vaikis ja põrnitses enda ette.

Monday, June 9, 2008

19 -- 25 mai 2008 Eurovissi eskpert, JJ Klaus Zavoodist ja Varblasest, paljas reet varblane ? , Pusi. Vapramäe vulkaanikraater.

19. mai 2008 esmaspäev
http://epl.ee/artikkel/429417

20. mai 2008 teisipäev
Delfi

Aga ei ole ma mingi ennustaja, ei saanud Kreisiraadio edasi.

21. mai 2008 kolmapäev

Läksime Laglega Genklubisse JJ Klausi kahte uut filmi vaatama: „Varblane, poeet” ja „Zavoodi fenomen”. Kui kohale jõudsime, oli esimene juba vaadatud ja JJ Klaus panu uuesti (!) peale Zavoodika. Filmist näitas Zavoodi Viiralti Põrguna, igavesti pimeda mülkana, kus lällavad purjus inimesed ja targutavad mingid tundmatud tartu vaimud. Vahepeal proovis JJ Klaus teha telefoniintervjuud Hannes Varblasega aga seal polnud midagi aru saada. Erkki Hüva esines hoolega nii verbaalselt kui klaveriga. Siis õnneks pani Klaus peale "Poeedi" ja see oli täiesti nauditav teos, üks Klausi parimaid. Varblase igipahur tegelane oli hästi tabatud. Lisaks lahedad intervjuud Beieriga, kõnekad detailid, käik kunagisse "Viinahavva" elik Kunstimuuseumi kohvikusse jms. Siiski oleks natuke rohkem informatsiooni teksti kujul kasuks tulnud. Olek stahtnud väga teada, kes on see paljas naine, kes 8mm filmis lainetes jookseb. Reet Varblane?
hüva

Pärast ajasin paar sõna juttu kohalolnud Jaak Kilmiga. Vaidlesime, kas teatav kaos JJK filmides on hea või mitte.

22. mai 2008 neljapäev

Sõitsime autoga Lagle ema juurde peipsi äärde pusisse. Magasin murul. Lagle ema Tiia noomis mind liigse eurovisioonioptimismi pärast. Vahtisime eurovisiooni.


Lagle tädi ja ema (seljaga)
23. mai 2008 reede
Siram kritiseerib näitus Naine -- masin või loom

Väga tormine ilm. Aga käisime Laglega paadiga sõitmas. Täitsa hull, sadamasse naasmisega oli paras probleem, kuna külglaine tahtis paati justkui kummuli ajada.

24. mai 2008 laupäev

Eurovisiooni finaal. Vene võit ei tundunudki tagatjärgi nii suur üllatus. Üldse -- ortodoksi kirik ruulis.

25. mai 2008 pühapäev
Käisime minu ema pool maal, vahetasime Sierral rattaid, laenasime trimmerit.
Õhtul tagasi sõites hüppasime Vapramäelt läbi, et TT hapuoblikaid tutvustada. Ronisime veidra mäe otsa, mille peaaegu tipus vulkaanikraatri taoline auk. Ronisime kuidagimoodi teist teed pidi alla ja arutasime, mis tunne võis ürgajal sellises metsas Tartu poole rühkida.