14.03.11 ÕNN

Tõusin kell 7 üles ja tundsin, et ma olen ÕNNELIK! Päike paistis ja ma olen armunud!
Ja see on parem kui kunagi varem. Varem on olnud igasuguseid jamasid. Nüüd olen armunud oma naisesse, on vastuarmastus, pole piinavat lähiminevikku, pole närivaid kahtlusi. on küll selline omamoodi armukadedus aga see on OK. Ma vaatan ka oma enda suht hiljutisse mõtteviisi päris kriitiliselt. Kui loll ma võisin olla. Milline idiootne lähenemine paljudesse asjadesse. Aga see selleks.

Mõtlesin, et elu on nagu pusle. Auklik selline. Aga nüüd vist täidan selle nurga ära, kus on perekond ja tunded. Kõik saab paika. Sealt on hea edasi minna teisi lünki täitma.

Võib küll kahtlustada, et ma petan ennast võin näitlen, või indulgeerin. Või see lõpeb varsti. Midagi ette ei tea aga ise püüan teha kõik, et ei lõpeks.