1900 – 1930
20. sajandi algusest muutus kino peamiseks massimeedianähtuseks. Kinos käidi regulaarselt, kinos vaadati lisaks mängufilmidele ka uudiseid.
N.ö. kunstiliste filmide pioneer oli Georges Melies
„Reis Kuule“ (1902)
Sürreaalne fantaasiafilm
Cecil Hepworth and Percy Stow „Alice in Wonderland“ (1903)
Esimene täispikk (70 min) mängufilm tuli Austraaliast:
1906 asutati Viinis Saturn-Film, mis tootis kuni 1911 52 pikantset filmi.
Huvitavaid näiteid ilmasõjaeelsest ajast.
Im Wannseebad (1910)
Johannes Pääsuke ”Karujaht Pärnumaal” (1914) – kinokarikatuur,
DADA
Zürichis alguse saanud dada-liikumine oli algusest peale multimeedianähtus. Kuid meediakunstiks tegi selle juhtfuguuri Tristan Tzara kirg ajakirjanduse vastu. Dadaistid alustasid 1917 almanahhi Cabaret Voltaire ja hiljem ajakirja Dada, mida levitati aktiivselt üle maailma ja mis tekitas omasuguseid ajakirju mitmesse paika.
Blindman (New York 1917)
Merz (Hannover 1923 – 32)
MA (Ungari)
Eriti aktiivne olid Berliini dadaistid, kes lisaks kunst-demonstratsioonidele tänavatel jms andsid välja lausa mitu ajakirja.
Kurt Schwittersi heliklipid (1932)
Dadaistide/sürrealistide filmid
Fernand Leger Le Ballet Mécanique (1924)
Man Ray (1923–
Hans Richter (1923 -- )
Dali/Bunuel „Un Chien andalou“
NÕUKOGUDE VENEMAA KONSTRUKTIVISTID
Bolševistliku Venemaa avangardkunstnikud konstruktisvistid tegelesid korraga nii kunsti, disaini, foto kui propagandaga.
Dziga Vertov „Inimene filmikaameraga“ (1929)
Peale filosoofiaseminari (Platon, ma ei saanud midagi aru) kohtasin Ilona Peipsit, kes rääkis, et tal on uus poiss, Ladina Ameerika eestlane, kes tegeleb palju shamanismiga.
Tõin Hoobeksist plakat plakatin Kunstnike Majja, hüppasin Tegova ateljeest läbi. Tegova luges Laabani "Marsiase nahka", et oma näituse tutvustamiseks valmis olla. Rääkis, et Laaban esines oma asjadega Rootsi raadios ja oli John Cage tuttav. 1992 Cage surma puhul tegid Tegova ja Kelomees perfonksi, kus EPA klubist veeretasid paberirulli Jakobi mäest alla. Inimesed kõndisid peal. Mina rääkisin oma kunagisest prügi-readymade projektist.
Käisin Kirjandusmuuseumist läbi ja pildistasin inimesi täis lugemissaalis Maaja 1996 novembrinumbrit, kus Lagle tehtud aktifoto suure riistaga kutist Ravila tänava korteri diivanil. Kuti taga on jalgratas,
Kõmpisin sombuses linnas ja mõtlesin Tiina Jõgeda artikli peale lähedusdefitsiidist. Mõtlesin, et järsku on lähedusvajadus/suutlikkus hoopis nõrkus. Oled inimesega lähedane ja siis oled sa nõrk, suletud, kinni. Kui pole lähedust vaja, oled vaba, tugev, dünaamiline. Või mis?
No comments:
Post a Comment