Laupäeval 17. märtsil 11-14 vahel toimub näituse avamine ja joonistamise workshop koos Evelyn Müürsepa ja Albert Gulgiga.
Oodatud on nii väikesed kui suured!
Evelyn Müürsepa joonistused
T-jooned - plekkidest sündinud maailmad
...
Evelyn Müürsepp ehk Eku kirjutab:
T-jooned on alguse saanud juhuslikust teeplekist paberil. Selle pleki paljundamisest ja sümmeetrilisest peegeldamisest, mis tekib nii, kui ühte paberilehte teise vastu suruda. Taoliselt tekitatud jäljendid annavad vabad käed assotsiatsioonidele ja fantaasiale, millega sünnib pildil nähtav lugu. Pildi looja otsis plekkidest ilmuvaid kujundeid ja aitas neid tushiga esile tuua, saades nii tunnistajaks maailmadele mille olemasolust tal varem aimu ei olnud.
Sarnase tehnika võlu on nautinud arvatavasti paljud täiskasvanud ja lapsed. Tehes värviga või tindiga märgi paberile ja surudes teise paberi külje selle vastu ning leides põneva jäljendi paberipooli avades.
See mänguline tehnika vallandab assotsiatsioonid ja alateadvuse. Sarnast tehnikat on lapsed ja lapsemeelsed harrastanud arvatavasti sajandeid. Näiteks avaldas 1857. aastal saksa arst Justinus Kerner luulekogu, mille iga luuletus oli inspireeritud juhuslikust tindiplekist. Mitmed psühholoogid on seda kasutanud loovustestides. Kõige süstemaatilisemalt rakendas antud meetodit aga arvatavasti šveitsi psühholoog Hermann Rorschach, kelle järgi on nime saanud ka vastav psühholoogiatest.
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital. Täname!
Oodatud on nii väikesed kui suured!
Evelyn Müürsepa joonistused
T-jooned - plekkidest sündinud maailmad
...
Evelyn Müürsepp ehk Eku kirjutab:
T-jooned on alguse saanud juhuslikust teeplekist paberil. Selle pleki paljundamisest ja sümmeetrilisest peegeldamisest, mis tekib nii, kui ühte paberilehte teise vastu suruda. Taoliselt tekitatud jäljendid annavad vabad käed assotsiatsioonidele ja fantaasiale, millega sünnib pildil nähtav lugu. Pildi looja otsis plekkidest ilmuvaid kujundeid ja aitas neid tushiga esile tuua, saades nii tunnistajaks maailmadele mille olemasolust tal varem aimu ei olnud.
Sarnase tehnika võlu on nautinud arvatavasti paljud täiskasvanud ja lapsed. Tehes värviga või tindiga märgi paberile ja surudes teise paberi külje selle vastu ning leides põneva jäljendi paberipooli avades.
See mänguline tehnika vallandab assotsiatsioonid ja alateadvuse. Sarnast tehnikat on lapsed ja lapsemeelsed harrastanud arvatavasti sajandeid. Näiteks avaldas 1857. aastal saksa arst Justinus Kerner luulekogu, mille iga luuletus oli inspireeritud juhuslikust tindiplekist. Mitmed psühholoogid on seda kasutanud loovustestides. Kõige süstemaatilisemalt rakendas antud meetodit aga arvatavasti šveitsi psühholoog Hermann Rorschach, kelle järgi on nime saanud ka vastav psühholoogiatest.
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital. Täname!
Läksimegi kohale. Müürsepa joonistused meenutasid varauusaegset graafikat. Kohal oli ka EM ise, Kinsiko lastega, see vuntsidga britt Patrick McKinley, keda ma olen näinud eestis palju aastaid aga kes pole eesti keelt üldse õppinud, kuigi elab Tartus kommuunis. Kõik muudkui joonistasid ja posisesid omaette. Gulk joonistas, Liina Raus käis murelikult ringi ja pildistas. Meie lapsed sodisid ka. Süsteem käis nii, et paberile valati värvilist vedelikku, kuivatati ja hakati tekkinud kujutisele joonistama.
Lagle pidi minema kosmeetikakursustele, mina hoidsin lapsi. TT ja PR panid end ühte tuppa luku taha ja kisasid. Raus päästis. Varsti oli üritus läbi ka.
Õhtul hoidsime Helbe lapsi ka, sest Helbe käis tuulutamas.
No comments:
Post a Comment