Viisin lapsed läbi muda maale.
Kui tagasi tulin, läksime Athenasse Laglega Maailmafilmi festivali kaema.
Kaev. Veehääled Etioopiast, rež Paolo Barberi, Riccardo Russo, 56’, ITA/ETH
22.00
Ilus aga patroneeriv film sellest, kuidas vanatestamentlikud etiooplased oma lehma/kitsekarja iidsete kaevude juurde ajavad ja musklis poisid plastpangedega neist vett välja veavad. Hiljem kaks itaallast-autorit seletasid, et tegid filmi mingi Itaalia veevärgiprivatiseerimise vastu protestimiseks, filmis ürgtasemel ja kohe kohe veepuuduse tõttu hukkuvad etiooplased tegelikult omavad kõike kaasaegset tehnikat, lihtsalt filmis ei näidata.
Magasin filmi ajal Lagle õlal (olime esireas). Teisel pool istus Janno Zõbin, kes korraldas mingit kontserti.
Armastaja ja armastatu: tee tantrasse, rež Andy Lawrence, 70’, GBR/IND
Üllatavalt humoorikas film paksukesest India šotlasest, kes läheb tantristlikule palverännakule. Purjakil pühak rongis lärmamas, seksikujudega Ema tempel, tantristlikud pühakud Taraphita laibapõletus(tegelikult küpsetus-)platsil, kes maitsevad inimliha, joovad inimkolbast piima, otsivad ganjat tossutades surnutega ühendust ja lasevad noortel poistel end teenida. Kohati väga deja vu, nagu Tartus kusagil kõssamõssaganjaõhtul koos Juka Käärmanni ja Aldar Talvistega. Koju minnes mõtlesin, et religioossed riitused on kõik jube sarnased. Keskajal oli ka Euroopa täis igasigu pühakuid ja sarnaseid onkleid on ortodoksi skeenes küll ja veel.
Kodus hakkasin loenguks valmistuma. Lõpetasin kell 6.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment