Jim Morrsini sünniaastapäev, John Lennoni surma-aastapäev. Samuti Marius Arro 20. sünniaastapäev. Aastapäev selle pärast, et otsustas 18 septembril 2008 Tallinnas ühe suure kaubanduskeskuse ja Uue Maailma lähedas astuda rongi ette. Hüvastijätukirjade järgi ühe tüdruku pärast.
Sõitsime (mina, lagle, PR) sel puhul Pusisse, peipsi äärde Mariuse ja Lagle ema vaatama. Vaikne 0-kraadine talveilm. Panime küünlad GMA hauale. Veetsime Tiia Aimiga vaikse lõuna.
Kui olin tundi andma sõitmas, helistas Martiini ja kutsus vaatama, kuidas ta Erki Luukiga nn. artist talki teeb. Kell 19 läksingi. Y galeriis oli omapärane vaatepilt. Hämaras, kahe küünlaga valgustatud galeristi nurgas vedelesid kolmes tugitoolis (vasakult) Chanel Dior, Martiini ja Luuk nagu koolnud. Dior ja Luuk rääkisid väga aeglaselt ja vaikselt kultuurist, mis ei jätnud maha materiaalset kunsti. Martiini tegi aeglaselt väänlevaid liigutusi.
Publiku hulgas Tiit Joala, Chungin (seisab), Alan Prosa (punnitab), Kaisa Eiche (punastab).Mina segasin vahele natuke oma, nimetades Luuki Nigol Andreseniks ja küsisin lõpuks, miks ta just täiesti mõttetud raamatud (Der Künstliche Abort) "Esimesse keelatud raamatute nimekirja pani. Minuga viitsis kontakteeruda vaid Taavi Novel elik Novekta Avi, kes tõi välja Aleksandria Raamatukogu põlemise. Pidasin seda jamaks, kuna AR sisaldas vaid wäärtusetut kirjandust, seebikaid.
Luuk oli minu isetegevusest häiritud ja kõndis minema. Hiljem ükski sellest kambast, ka Martiini, ei teinud minust hiljem välja. Arutasid mingit Chungini stsenaariumi.
Olin nagu elav surnu.
Kui koju jõudsin, kuulas Lagle lastega vinüülilt "Pille-Riini lugusid". PR oli haiglane.
Masendav.
No comments:
Post a Comment