Öösel suure tormiga oli maha sadanud paks lumi, mis hommikul kohe sulama hakkas. Aga ikkagi oli isegi sulanud lume paksus auto katusel 10 cm. Viisin auto ruttu talirattaid alla panema. Kodulähedase garaazhi-kummiboksi ees ilutses minusuguste lollide pikk järjekord. Sõitsin Turu tänavale. Seal polnud mingit järjekorda. Muidugi, sama töö, mida Puiestee garaazhis tegi ära üks nolk (beibe tavaliselt sealsamas lõdisemas) 75 EEKi eest, tegid nüüd kolm soliidsemas eas meest mõnusa rahuliku professionaalsusega ära 200 EEKi eest.
Jõudsin siiski käia veel Kirjandusmuuseumis uurimas haruldasi broshüüre 80-ndate Kinomatografistide Liidust ja Ajakirjanike Liidust. Nendest kahest Hrustsovi aegsest loomeliidust ma Lossi tänavas rääkisingi.
Lastekas saatsin arhiivi sälikutellimusi ja rääkisin viimast korda sürrealismist Sofiale ja Kahrutile.
Õhtul võtsin TT Kristi juurest ja veidi hiljem hakkasin autoga maale sõitma. Tee oli jabur. Korra tabas meid 30 sekundiline hull paduvihm. Kogu tee oli kaetud vahelduvate paksude uduvaaludega, justkui pilved oleksid maandunud. Ime et kohale jõudsime.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment