Kell 12 läksin Lastekunstikooli, et saada kokku modelkandidaat Ethega. Oli selline lõbus, hästi välja nägev umbes 30-ne. Särav. Aga testi ei olnud nõus tegema.
Kalju Kütt ja Ove Kalde tarisid Vanemuisest lõputöid ära. Lõbusas tujus. Kalju näitas oma filmitud juppi eilsest peost feat Katrin ja Kaja. Staatiline avangard.
Õhtul sõitsin TT-ga Eedenisse batuudile hüppama. Kahjuks on Limpa mängutuba väga rangelt reglementeeritud, seda valvab umbes 50 -aastane kõhetu värvitud daam, väga pedagoog. TT tüdis üsna kiiresti.
Kui TT kodus magama jäi lugesin edasi Vaino Vahingu "Päevaraamatut 1" (1968 -- 1973), Vol 2 oli mind eemale tõuganud, kuna ta seal lõputult virises, peamiselt rahapuuduse üle. Ise oli siis 35 nagu mina praegu. Vol 1 on siiski tunduvalt parem. Natuke keeruline on siiski olla nina vastu toonast intensiivset Tartu vaimuelu, kus toonased staarid (Vahing, Unt, Runnel, Mäll, PE Rummo, Ehin, Kangilaski, Al. Müller jpt.) pidevalt seltsisid. Väga intensiivne, kuigi suuresti tühijooks. Kergelt tragikoomilised olid nende nn. sümpoosiumid, kus nad linnast eemal üksteisele informatiivseid loenguid pidasid.
taustas kuulasin Kukul külas saadet Eino Tambergiga. Tore elurõõmus vana, jutt oli sorav ja selge, süstis elurõõmu.
Selle illustratsiooniks kodumaist, ürgmorni geeniuse Kustas Kikerpuu kirjutatud kodumaist happy-coret!
Ise hakkan vananedes üllataval kombel järjest radikaalsemaks muutuma. Ei taha enam, eriti teha, midagi korduvat, softi, kitchi ja cämpi. Tahan olla karm modernist, langeda kasvõi äärmusse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
mees, sa oled oma terminoloogias nooruseqltuse lõxu langenud.mis vana saab 35-ne inimene olla, q ligikaudu 2/3 elu on veel ees.
ning sinna qlub ka magus ootus eestimaise qltuuri(sõnniq)kihi kiire paxenemise kohta!
Post a Comment