Päeval helistas Sandra, et tal on vaja Moostesse jõuda siiski neljapäeval ja Sännasse reedel, et oma telesaate jaoks materjali filmida. Egass midagi. Kui Lagle koju jõudis võtsin Sandra koos operaatori Sergoga peale sõitsin läbi pimeda Lõuna-Eesti Moostesse. Tee peal tegi Sandra selgeks, Sännasse ta Moostest ise ei pääse. Ohkasin ja lubasin järgmine päev Moostest ta peale võtta. Sandra rääkis oma äsjasest Luunja kultuurimaja galeriis käigust ja oli nähtust silmnähtavalt vaimustunud.
Järgmisel hommikul enne kella 11 sain PI ja PR suure vaevaga autosse ja põrutasin kaunis hommikus Mooste. Sandra ja Sergo tegid veel intervjuusid. Peale poeskäiku asusime teele. Sandra rääkis, et Mooste Külalisstuudio on välja ehitatud võimsaks 4-apartmendiga kompleksiks, mis mäkke täis. Ja seal resideerub üks norrakas, kes saab mingitest eurofondidest pappi, et lihtsalt Moostes passida ja netis surfata. Ning teha videot, kuidas teesti keelt õpib. Tundus ebaõiglane. Või ressursse raiskav.
Sõites tõstatasin teema, et on osad inimesed, kes kõigile automaatselt meeldivad ja on osad inimesed kes kuidagi ei meeldi, pingutagu kuidas tahavad (näiteks mina). Sandrale tegi see väga nalja ja ta soovitas muk kõneharjutusi. Lubas mind talk-showsse kutsuda , kui ta peaks midagi sellist tegema.
Juteldes jõudsime Sännasse. Laskusime mööda osaliselt munakiviteed ja üle puust sildade maalilise kuigi veidi lagunenud mõisamaja hoovi ehk Sänna Kultuurimõisa. Sandra kõnetas üht mõisa kallal nokitsevat meest aga see oli hoopis Tõnu Kilusk. Varsti ilmus välja ka päälik Hendrik Noor, kellega Sandra oja kaldal tegi pika intervjuu.
Viisin lapsed mänguväljakule ja uurisin ümbrust. See oli üsna estohipilik Seal olid kasvuhooned, biokuppel, kitsed, kanad jm. omapärased objektid. Isegi ehtne pitsaahi.
Sinise mütsiga askeldav naine osutuks Merle Ambreks, kellega olin Saksamaa-reisil kohtunud. Juttu jätkus kauemaks. Koos Kiluskiga arutasime seenesöömise rõõme.
Sõitsin veidra kahekordse rattaga, mille kohalik veloklubi oli meisterdanud.
Õuele kogunes üks keskealiste inimeste parv, kelle Hendrik Noor kaasa võttis ja neile maja tutvustas. Käisin ka korra sees, üllatavalt hoolikalt remonditud.
HN näitas ka suurt planetaariumi, ehk mäe otsas oli Merle meisterdatud kollane plastpall, mis oli Päike ja teeraja ääres olid metalltahvlid planeetide kirjeldustega ja üsna sama kaugel, kui suur paistab päike neile.
Õhtu lõpetas ühine (keskealiste seltskond, Sandra, Sergo, mina, lapsed, Merle, Hendrik Noor, Kadi Noor ) pitsaküpsetamine, mis oligi väga lõbus. Küpsetasin Laglele ühe suure segasummapiruka.
Tagasi sõites jahusime Euroopas hängimisest, religioonist, abordist, jälle meeldimisest jne. Lõpuks said S ja S Tartus bussi peale.
Lagle oli TTga Limpa mängutoas. Võtsin TT ka auto peale, Lagle tuli rattaga.
Kodus näitas ta Kärt Morgie ja Anneli Ka:rni saadetud kummalisi kirju, kus esimene üritas vihjata, et ta teab mingeid meie musti saladusi ja teine üritas meeleheitlikult Laglele selgeks teha, kui kuri, loll, totaalselt andetu, maniakaalne jne inimene ma olen (polnud muidugi esimene kord). Ohjah, igal lollil oma lõbu, ütles mu ema alati.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment