Kuna Reeli Kõiv isiklikel põhjustel ise oma tundi anda ei saanud, asendasin teda mina. Väljas -25 kraadi. II d ja c klassile andsin Mesopotaamiat. D klassis oli 3 pliksi, c-s üks. Puterdasin ja üritasin ülikooli meelde tuletada.
Minu fotoõpilasi ei tulnudki. Oli tellinud modelliks Andra aga eks ta seals siis joonistas huvitavaid pilte. Ta oli käinud Nukufilmis praktikal ja nüüd Belliisiga tegid ise multikat.
IV B ühele neiule andsin barokkimaali.
17.30 IIID ei tulnud ükski.
Kogu kool oli hõre, õpetajad vaiksed. Aga lõpuks vaidlesime Riho Kalliga ja Musteikisega aktimaaliõppe vajalikkuse üle. Riho pooldas, Katrin kahtles, kuna õpilased kaebavad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
huvitav. Aktimaal ja akti joonistamine on minu meelest kunstiõppe nii elementaarsed osad, nagu kirjandustunnis kohustuslik kirjandus. Mida need õpilase siis kaebavad? Õpetaja ei päde? Modellid ei meeldi? Üldse?
õpilased ei viitsi.
akt eeldab inimkeha anatoomia õppimist, riietes figuri v portree man on seda vaeva vähem.
syndsustunne on samuti probleemix, kuna reidist jm salaja vahitaxe paljaid isikuid j nende tegemisi meeleldi. aga avalikult palja inimese vaatamine, rääkimata joonistamisest, on eriti lastele raskevõitu, kuna enesekontroll ja viisakus on paljudele probleemix.
Õige jutt Kaarnal.
Post a Comment