Olin terve päeva maal, lastega. Jaanusel ka kella 15ni aega. Mängisime trifaad, mis on hübriid pimesikumängust ja kullist. Ehk siis üks loeb silmad vastu seina ja teised peidavad ära. Lugeja (kull) hakkab peale lugemist neid otsima. Kui peidusolija peab tabama hetke, kui kull on lugemispunktist piisavalt kaugele läinud ja jooksma lugemisseina juurde ja lööma vastu seda ning hüüdma "Mida trifa vaba!". Kui aga kull näeb peidusolijat enne ja jõuab enne ka ka punkti juurde, siis ta lööb peidusolija kinni, Muidugi juhul, kui peituja ei jõua temast ette joosta. 1980ndatel mängisime seda tundide viisi.
Ma alguses olin skeptiline aga Jaanus veenis mu ära ja meil vanadel oli väga lõbus. Jaanusel eriti, sest ta on trifaas väga osav. Mina pole aga ega see nalja vähenda. Hoopis lapsed võtsid mängu väga tõsiselt ja olid väga solvunud, kui neid trifa kinni löödi. Lõpuks olid kõik lapsed mängust lahkunud ja mossitasid hoovi igas nurgas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment