Kogu päeva esimene pool käis Kõrgema Kunstikooli urbanistika loengu ettevalmistamise tähe all. Rääkisin Vana-Rooma linnadest. Jaanus Eensalu kamandas mind ka kohale kell 14.45 16.30 asemel Läks vist päris hästi, igatahes tunne oli pärast väga hea. Koju jõudes kell 17 paiku otsustasime Laglega mõneti üllatuslikult, hoolimata hoolimata saalivates lastest pühenduda teadagimillele. Tegime seda kirglikult ja ümbrusest vähe hoolides. Lagle keha nõuab üsnagi lärmakalt uue tite tegemist, sest täpselt õige aeg on käes, sest umbes 2,x aastat peale eelmise lapse sündi on uus hakkama pandud viimase 9 aasta jooksul. Aga praegu üks kaval kapsel välistab selle.
Õhtu veetus pere seltsis askeldades. Mingi hetk jäin netis lugema Lagle blogi . See oli üsna hirmutav. Eriti Lagle sissekanded aastatel 2008 -- 09. Üldiselt Lagle blogist ilmneb, et meie suhted on kas (väga) halvad või paremal juhul külmad-ametlikud. Minu nimi tema blogis on Mr.Kiis, mis kõlab korraga ametlikult ja isegi totakalt. Sissekandes "Minu pere" öeldakse otse, et Lagle jaoks on pere vaid tema ja lapsed. Mina olen "imaginaararv" ja lihtsalt "imaginaarne".
Ka postitused aastatest 2010 -- 2011, kui tegelikult on meie suhted olnud lausa palavad ja kirglikud, olen mina vaid taustategelane, kes vahel hoiab lapsi.
Üldiselt on minu tähelepanek see, et inimesed on kirjalikult ausamad kui suuliselt. Rääkida võib mida iganes, see on õhuvõnjumine mis hajub. Mõneti ongi just see hirmutav. Kui omavahel on meil Laglega vähemalt viimasel aastal (vähemalt minu teada) olnud väga tore, kirglik, armas, hoolitsev ja päris armastust täis suhe, kuhu vahele on pikitud üksikud kirglikud, kuid siiski lühiajalised tülid, siis Lagle blogist ilmneb siiski suhteliselt kalk ja külm lastepärast abielu. No ma ei tea...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
oh, asi võib lihtsalt selles olla, et headest asjadest ja korras suhetest on palju raskem kirjutada, kui probleemidest. Head elu tahaks päriselt elada, halvad asjad tahaks endast välja kirjutada.
Blogi ei ole kaugeltki mitte tõe viimane instants.
Mind ikka natuke häirib reegel, et minuga mitteseotud üritustest kirjutab Lagle hea meelega ja pikalt (ka oma salablogisse), minuga seotud ürituste (neid tegelikult on ja piisavalt rohkelt) kirjeldamist ta alguses sageli hoolega lubab (kuigi ma enamasti pole seda küsinudki) aga siis jääb see enamasti tegematta.
Huvitav, mulle korras suhetest ja headest asjadest kirjutamine ei valmista mingeid raskusi. Mulle vastupidi enamasti ei meeldi halbadest asjadest kirjutada, masendavad perioodid on lausa aastate viisi mu blogist puudu. Hiljutistest depressioonihoogudest kirjutasin ka rohkem poolteaduslikul eesmärgil.
Post a Comment