15.--16.06.12 Rabarock

Riho Kalli kaameramehena saan tasuta Rabakale. Liikuma hakkame (võtan Riho Kivilinna Konsumi juurest peale ja hiljem Lagle) Tartust üsna hilja, kohale jõuame 8 paiku. Saadame Riho koos sõbraga kuhugi pärapõrgusse telklaagrisse.  Pargime "Vippide" parklasse, kus Aapo Ilves koos kambaga vaikselt "vahti" peab ja Ilves tuleb meiega isegi muhedalt vestlema. Lagle sai sisse eelregatud "fännipiletiga" 10 EURi eest, minu regamine võttis rohkem aega.
Rabakas oli muutunud. 8-kujuline plats,.Üks suur lava, 1 suur telklava, pisike Tolmulava, Poeetide telk, kahekordne buss, mille ülemisel kitsal korrusel vähemtuntumad bändid esinesid. Üldmulje üsna Õllesummer: palju sööma/jooma/läbutelke, palju atraktsioone (benji, kiiking jms) , palju müra. Lavad segasid üksteist.


Reckless Love -- päris naljakalt stiilne retrobänd (80ndate glam rock)
Satellites LV -- selline läti indi
Andres Lõo - päris huvitavalt ebacool, suht iseseisev värk. Habemes Lõo seal puldi taga tõmblemas ja huvitavalt häält tegemas.
Dub Fx & Flower Fairy -- päris lõbus elektrooniline suverege/raga aga suur lava oli vist liiga suur kahele inimesele.
Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste & Erki-Andres Nuut, vaba lava -- kohati masendav, kohati lõbus. vabal laval esines Marko Mägi koos Ilvesega isegi mõjuva minimalismiga.
Kosmikud -- juba on üllatavalt lõbus livebänd, hiigsalt vehivad
Lapko -- täitsa irriteeriv soome pede/transahuumor koos peenhäälse popheviga.

Ewert & The Two Dragons -- oeh, suurel laval täitsa lootusetu. Kokkumäng/laul super aga pikalt ootasin kuna Ewert sealt klahvka tagant õnnetult kössitamast ometi püsti tõuseks. Korraks tõusis millegipärast ja siis ruttu istus tagasi.

Kukerpillid --kontrastiks dragonsiga äärmiselt vinge laiv. Tegid metsikult lõdva randmega kalasid sisse, Toomase vokaal ei tulnud läbi aga selline möll oli ise olin võhmal ja kaasalaulmisest hääl kähe.



Magasime Laglega autos täispuhutava madratsi peal ja müttasime enne omajagu.
Hommikul viisin Lagle Paidesse bussile, kuna tal oli tööasi ajada. Bussijaamas luges raamatut Liis Muttika/Raidma/Laidmets.
Ostsin 5.99 mälukaardi.
Avastasin suureks pettumuseks, et vana hea söökla oli kinni pandud ja saun jube kallis (5EUR). Õnneks secondhand pood oli täiesti alles ja sain kaasa mustlasnuku osta.


II p
Genka -- oleksin oodanud rohkem kiiksu ja huumorit aga oli vormikohane hiphop värk, 3 meest räppimas ja Paul Oja.
Veetsin pärsi palju aega kirjanike lavatagutelgis, kus päris naljakalt jaurasid seal.
Riho Kall -- nati arglik, üritas algul olla selline korralik holalaulik, palju parem oli aga kui irooniliste tekstidega ja häälemoonutustega tegelema hakkas.
Jüri Kaldma -- traditsiooniline Tartu mees kidraga
Liis Lemsalu -- oli kõvasti ette valmistanud, saksidega livebänd. Liis ikka püüdis väga olla lõbus ja vaba kuid noh, lava oli veits liiga suur ta jaoks.
Merca ja Aapo -- Mercal on sellist Janis Jopliniga sarnast hirmuäratavat neuroositouchi, seda oli siin ka.
Menwhopause -- päris mõnus psühhedeelne rock umbes nagu aastast 1970., jazzrockiga segatud kulgemine.
Taavi Peterson & Üdi -- selline korralik ja trimmis peerurock.
The Big Pink -- suht väsinud (laulja nägu oli justkui pärast mitmepäevast raju joomist) aga meloodiline moodne poprock (koomiline oli vaadata kahte süvenenud läpakameest kõrvuti laval helisid välja meelitamas).
Kaupo Meiel, (:)kivisildnik, Vahur Afanasjev (bass) -- mehed tegid kõvasti teatrit ja pukk, eriti Kivisildnik, liiga pikaks läks siiski.
The Dwarves -- väga koom on vaadata 50 ringis tüsenenud mehi hoolega hästi tüüp punki panemes ja kogu aeg "Fuck fuck" karjumas.
Contra -- Contra nagu ta ikka aga oli väga menukas, telk oli paksult rahvast täis.
Winny Puhh -- ei tea miks nad pandi sinna bussi katusele esinema aga väga raju ja vinge live, rahvas ei mahtunud bussi ette ära. Trummari kostüüm meeldis väga.
Mahavok -- mehed ludistasid seal telgis omaette, lava paksult pille täis. Hiljem sain teada, et Vaikmaa tütar oli Kare Kauksi rollis ka olnud.
The Stranglers -- väga väga mõnus kontsa, mehed kalastasid lahedalt, julgesid ka suht uusi lugusid mängida mõningaid.
Cats Of Destiny (Chungin, Lotte Jürjendal, Asakyl jt) -- oleks peaagu Tolmulava ära lõhkunud. Muusikaliselt ei midagi erilist (elektrotümps pluss suht suvaline kisamine) aga tore üldiselt.
Metsatöll -- ohjah, ammu ära tüüdanud. Nad võiksid midagi uut välja mõelda.
Freaks on Floor (Läti) -- tüüpiline Rabaka täitebänd: kohati grunge, kohati popmetal, kohati alternatiivrock. Huvitav oli vaid see, et eraldi oli mingi mees bäkilauljaks, nagu tinasõdur seisis seal juuksed lehvimas.






Käisin auto juures ja vastu taarus nuttev Merca, kesjättis mulle oma kuulsa trummi ja palus selle Tartu viia.

Andrew W.K -- hästi sportis see koomiline kamp (4 kitarristi, kiilakas bassimees, trummar vanamees, AWK abikaasa dekoreeritud võimlejakostüümis, valges riides karvane tüse AWK) kamp. Käitumismuster oli kogu aeg sama. Algul nad uhasid ja koogutasid 3 minutit, karjusid "paaati, paati, lets paati": siis läks võhmal AWK totaalselt häälest ära digiklaveri juurde, klimberdas sellel mõnda lastemuusikakooli harjutust, küsis "du ju, häh, vanna paati, estooniiaaa". Sellise tsükkel muudkui kordus ja kordus. Vahepeal puhkasid, seljaga rahva poole, tegid näo, nagu häälestaks pille vms. Ja see värk muudkui kestis ja kesti, üle tunni aja. Purjakil 40 aastased mehed olid jube sillas.
Mimicry -- veits isegi liiga korralik live, festa viimase bändina oleks ehk võind veidi lõdvemalt võtta.
DJ Onu Bella -- kamp uimast rahvast nõksutab rock-disko standardite peale ("Should I Sat Or Should I Go, "Whisky In The Jar" jt,) kusagilt kostab Bella sünge hääl: "Hoogu juurde...".

Varavalge
Võtsin auto peale Riho koos pruudiga ja Indrek Asakyli koos naisega ning kodu poole. Asakyl oli üsna sodi aga suutis huvitavalt vestelda. Rääkis bassikäikudest, et Doorsi omad on jube veidrad, kuna klahvkaga mängitud..
Paides võttis meid vahele politsei, kuna ma ei märganud ajutisi 50-e märke ja panin 68-ga. Pääsesin hoiatusega.
Jõudsime valges õnnelikult Tartu, iga roju oma koju.