27.08.11 filmitalgud Luual

Olin ennast Filmitalgutele kirja pannud makong-of-doki tegijana ja kuigi vahepeal kirusin end maapõhja selliste lubaduste andmise pärast. Aga OK, päevad olid reserveeritud ja mees teeb mis mees peab. Võtsin laupää hommik Lagle ja lapsed kaasa ja Luuale.
Luual, säras päike. Tuline ja ere. Ühe mingi ühika ees oli näha mingeid autosid, läksime vaatama. Peesitasid mingid tüübid seal. Kaks neist olid vennad Zavatskised. kes teevad ETVle filmitalgute päevikuid. Eks nad olid veidi küll väsinud aga lõõp läks kohe lahti. Nimetasid mind jonnakalt ajakirjanikuks ja ironiseerisid mu vana kooli Panakas MiniDV kaamera kallal. Veidi imestasid, e t mina olin filminud ja pannud youtube Tharaphita & Kalvet "10000 eestlast" video.
Siis Zavatskised istusid oma vanasse SAABi ja sõitsid minema. Jäime lolli näoga järgi vahtima. Sõitsime umbes kuhugi suunas. Lõpuks Luua kaunite Voorte vajhel nägime veel üht plasti, kus palju autosid ja eriti palju uimase näoga noori neide. Tundus, et olime kohale jõunud. Kaugel nägin Mikk Randi pikka lokilist kogu mingi ameerika aut poole jooksmas.
Jooskin järele. See oligi esimene võtteplats. Mingi USA 70-ndate auto, Mikk Rand ja palju igasuguseid noori inimesi juures passimas. Osad kinnitasid auto külge mingid kronsteini ja teised mängisid endi käes olevate erinevate kaameratega, millest enamus olid digipeeglid. Mis tänapäeval sobivad väga hästi ka filmimimiseks. Üks seltskond hilisteismelisi hiiglasliku Canon XLiga tundus ka making-ofi tegevat.
Aga ei saanud mingit filmi tegema hakata, sest ilmus Silja Paavle Õhtulehest ja kui on mees, kes võib ajakirjaniku peaaegu surnuks rääkida, siis on see Mikk Rand. Entusiastlikult seletas mees kõike ilusat filmitalgutest, oma 20 minutit vist, samal ajal kui ta alluvad autoga igasugu lollusi tegid (kõigutasid, kangutasid). Lõpuks kutsus Rand Paavle ka järgmiseks päevaks filmi mängima ("Otsime Teile rolli!") .
Siis sai lõpuks filmima hakata, kuigi Ranna ümber kekslevad naased ei lasknud seda kuidagi. Aga ikkagi, üks fotokas kronsteini külge, suurde-laia, kuid neljakohalisse parsasse sisse näitlejad : Ester Korkiasaari, Märt Koik, (photos), noor vaikne rezhissöör Kristo Aav ja vana- kõikenäinud helimees. Auto hakkas edasi-tagasi sõitma ja Mikk Rand hakkas kaamera juures jooksma. Edasi-tagasi.
Vahepeal käisin Luual kaamera akut laadimas, kui tagasi jõudsin, oli Luua külje all põllul oodanud "10000 eestlast" (tegelt 150) ja ka Helbe Karukäpp lastega ning Agur Karukäpp oma vaikselt mossitava elukaaslasega hakanud mäest alla võtteplatsi poole liikuma. Kari (feat ka punt purjakil rullnoxe) jäi laagri juurde chillima. Mikk Rand ja kamp filmis ikka dialoogikest autos ning kõik v.a. jooksev Mikk Rand olid täiesti läbi.
Siis lõpuks filmiti auto ja inimkarja kohtumine, väga kohmakalt, valesti ning aeglaselt. Siit tuli filmi kindlasti omajagu goofe. Ükskord jäi kari auto ette seisma, siis kõndis mööda. Valed olid mõlemad variandid, tegelt oleks pidanud karja ja auto teed ristuma.
Siis kamandati rahvas laagrisse tagasi. Ootasime seal põllul päikese käes nagu surma. Laglega kabistasime üksteist hoolega. Kamandati kõik püsti, minu Sierra valiti ka osaliseks. Mass aeti hõredaks, aeti jälle mäest alla. Sierraga 3 km tunnis sõita oli paras piin, sidurist oli kahju. Meie ees oli hobune vankriga, kes oli väga närvis ning tema vahetus läheduses Helbe koos meie lastega.
Osa seltskonda aeti üle põllu ja osa mööda maanteed, seda filmiti Kinobussi katuselt. Hiljem üritati kõik kokku kleepida üheks suureks massiks, tulemus väga naljakas.
Lõpuks tehti stseen maanteel, kus reporter küsitleb hullunud kõndijate pealikut. Selleks pidid kõik 150 inimest kordi ja kordi mööda maanteed 5 m edasi ja tagasi kõndima, kuna massi pealikku mängiv habemik ei suutnud paari lauset meeles pidada. Dein Tom Tõnsing, kes oli pandud ka meid karjatama, läks lolliks, hakkas Rasmus Lahtveega käsikäes käima. Meie Laglega muidugi kiimlesime, inspireerides noori.
Lõpuks sai see jõnksuv tripp otsa. Olime higised ja läbi. Nagu olekski midagi kasulikku teinud.
Värskendusesk sobis hästi Pikkjärv, kuhu Helbe, tema sõbranna, lastega maandusime. Täiesti OK rannarajatis, aint järv on vesikuppe väga täis. Meie Laglega käisime muidugi alasti koos lastega, Helbe mitte ja ta sõbrants ei käinud üldse vees. Vahepeal käis sillal õhtut nautimas tütarlastepaar ning lõpuks tuli seltskond (2 kutti koos beibedega+vanaisa) kummipaadiga.
Palamusel oli just pidu algamas. Lenna liigutas suud ja teda ka filmiti. Kobisime Lible kõrtsu, mida pidasid kaks tusast naist. Kitarrist Kiur Aarma võttis seal enne kontsa klõmaka viina. Meie friikaid. Kontsa oli igav ja tuim, nagu Lennal ikka aga filmirahval oli muidugi lõbu laialt juba pingelangusest. Kui Lenna lõpetas, hakkas Mikk Rand pikalt rääkima midagi filmitegemisest, võttis appi Kert Zavatskise, kellega heietasid, tirisid lavale kolm noort neidu (kostümeerija, koordinaatori ja grimeerija), kes olid vist parema meelega mujal. Näitasid ka juppi sel päeval tehtust, mis oli väga naljakas, kuna kokkukleebitud massistseenis inimesed ilmusid eikusagilt ja haihtusid õhku.
Lõpuks pidi tehtama Bombillaze videot aga ma ei saanud aru, mida seal pimedas küll filmiti (fännide jooksmist autologu järel). Bombillaz esines täitsa OKilt, vähemalt mingi särts oli.
Kobisime koju. Ilus augustiöö.