Sõitsime Imants Silkansi näitust ära tooma. Maalt (minu) lahkusime ilma lasteta 6.30. Ilus ilm. Läti teed muidugi jubedad. Lätis hääletas üheks jupiks peale mustlasmees, kes rääkis eesti keelt.
Riias peatusime kella10. 30 paikui ühes bensukas ja tegime plaane. Otsustasime teha muuseumituuri ja alustada motomuuseumist. Lätlastel on muidugi eriline kamm siltidega. Motomuuseum Riia ääres vormeliringraja lähedal polnud märgitud mitte millegagi, ükski silt sellele ei viidanud. Leidsime selle suht ilmetusse nõukaaegsesse asutusehoonesse majutatud näitusesaali tänu Lagle tähelepanelikkusele.
Aga muuseum oli hea, kuigi jälle, sildid olid sageli olematud või ainult lätikeelsed või vales kohas. Pilet 2 (täisk) ja 1 latt (students).
Hiljem käisime läbi kaubanduskeskuse (täpselt samasugune nagu Eestis), ning läbi kell 15 algava tipptunni (Riia liiklus on närviline tänuväga "lätilikule" -- olematud või pisikesed sildid, liiga lihtne foorisüsteem, ainulaadne läti loogika jne -- korraldusele aga autojuhid on mõistvad) pressisime end läbi Riia tunni ajaga Daugava äärde ühe bensuka juurde parkima.
Vanalinnas siiski avastasime, et muuseumid on esmaspäeval kinni. Aga muuseume oli palju, pea igale erialale, kuid jällegi ei mingeid silte, viitasid. Vanalinn oli mudu mõnus, veidi kulunud, natuke Praha hõnguga.
Täiesti juhuslikult saime Kinomuzeis`sse sisse. Sattusime selle tagaukse juurde ja sealt väljunud neiu teatas, et jah on küll lahti, pöörake "left, then left ja at corner again left". Muidugi me kohe ei leidnud aga kui kasutasime lätlaste loogikat, ronisime kuhugi tagahoovidesse ja muidugi, kusagil müürivahes oli suur kiri KINOMUZEIS.
Lasime kella ja veidi pahura ilmega teatraalses kleidis neiu (Aleksia oli vist nimi) tuli avama. Ta teatas, et alles kolmapäeval avatakse aga vaatas meie kurbi nägusid, küsis, kas ons uur huvi. Oli suur huvi ja ta lasi meid sisse.
Muuseum oli väike kuid super, kuigi hetkel vaid Riias sündinud Eiesensteinile pühendet. Aga expo oli moodne ja interaktiivne. Eestlased selliseid asju eriti ei tee.
Muuseumi lähedal sattusime täiesti juhuslikult Gallery Basteijs`i , kus näitust pani üles Peeter Allik. Sai ka natuek juttu aetud ja Basteijsi pidajaga Baiba Morkane`ga kontakti võetud.
Ostsime tagasiteel veel ühe matrjoshka 6 lati eest.
Sõitsime siis üle Daugava lennujaama lähedale ja sealt mingi hiigelsuure ja arusaamatu kiirtee kaudu suure ringiga lennujaama taha Skulte külla, mis oli lihtsalt kunagine nõuk armee lennuväelaste elamurajoon (isegi lennukmonument ninapidi taeva poole), koledad kastmajad mändide vahel. Leidsime Silkansi kiiresti. Elas oma korteris, pakkus teed ja rääkis lõputult kuni väsis ja meid diskreetselt välja saatis (koos oma piltidega loomulikult).
Tagasi sõitsime juba ludinamalt, sujuvalt läbi Riia ja läbi öise Läti. Valka lähedal ühes bussis peatusime teadagi milleks.
No comments:
Post a Comment