Lugesin hommikul Saele Väesteri "Miks me läbi ei saa", topeltpäevikromaani ülinaiivsest naisest ja kurjast vastikust mehest, kes ühe kuuga kohtuvad ja kokku kolivad ning kiiresti tite hakkama panevad. Nõrk koht oli muiudugi mehe tegelaskuju, kes oli kõrgharitu kohta üliprimitiivne ja rullnoklik -- kõik naised on tibid, kellest osa oskavad süüa teha, nikun neid kuidas tahan . Aga mitmed hästi tabatud elemendid läksid mul hinge, näiteks kuidas mees ennast sisemiselt õigustas. Mu südametunnistus hakkas ka veidi piinama.
Õhtul tuli Juka oma näitusele järele. See oli kohati täitsa naljakas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
irw, must huumor kunstnikust, kes nagu vaene patune oma tööd näituselt ära viib ja tõenäoliselt pole midagi müünud.:)
Post a Comment