Wednesday, April 13, 2011

11.03.11 krokii koos lastega.


Päeva alguses olin kehvas tujus, kuna mingid kummalised valud olid kehas. Läksime laglega isegi tülli -- piinlik lugu Aga rekordiliselt kiire 15 min aitas mõõnast üle.

Kandideerin Kõrgemasse Kunstikooli kunstiajaloo dotsendiks ja viisin suure vaevaga leitud (Lagle poolt) dokud (lisaks oli igasugu kammi Lastekas väljaprintimisega).
TKK on Tartu vist kõige paranoilisem kool. Sissepääsuks pidi läbima ikka selle pisikese valvuriputka, kantselei oli nagu salakontor eiteakus tööpinkide taga ja vaäljapääsuks pidi helistama valvurile. Pressisin siiski läbi värava.

Õhtul tuli Lagle Lastekasse krokiisse. Ta joonistas üllatavalt hästi, nii et oli raske uskuda juttu, et ta tegi seda esimest korda. Aga lapsed laamendasid ka mõnuga. Läksin nende peale isegi närvi.

5 comments:

Morgie said...

Lagle joonistab täiesti piisavalt hästi, et TKK-sse sisse astuda! Vot.

Fideelia said...

Jah, aga me teame, et sellel poleks mõtet. Milleks uusi töötuid juurde toota? Palun ärge kunstnikuks küll hakake!

Sol said...

Oma lõbuks joonistada on päris tore. Kunstniku elukutse jätab mind külmaks. Juba lapsena tahtsin hoopis rohkem saada kriitikuks : )
Peale esimest krokiid mõistsin, et see on meditatiivne tegevus, nõuab keskendumist ja vallandab ajus heaoluhormoone : )

kaaren said...

oojaa! joonistamine on meeleliselt mõnus tegevus.
Kiis õppejõux, hoian pöidlaid.

Fideelia said...

Selle oled sa, Lagle ära tabanud, et joonistamine on meditatiivne. Samuti maalimine. Video jt meediumid on natuke teistsugused. Ajus vallanduvad alfa ja vahel isegi theta lained, kui inimene loominguga tegeleb. :)