Tegova lõpetas näitust. Alguses olin mina. Siis tuli Väike-Eve, kes on värskelt vaimustuses oma värske elukaaslasest, Lasteka uuest Tamme-poisist. Lauri oli samal ajal kusagil Prantsusmaal lumelinnu ehitamas.
Lea Malin ja väga seksikalt riides (vist minu eelmise päeva juttudest õppust võtnud) Piret Viirpalu tulid ka. Kahjuks Eve keeldus alasti poseerima, et me saaksime lõuendeid täis maalida. Istusime niisama laua ümber ja kommenteerisime Tegova III klassi fotot (Tegova käis siis tulevases reiniku koolis, seal käis ka Lea) aastast 1955. Tegova jutu järgi oli tulevaste direltorite klass. Lea imestas, et nii ebaühtlaselt riides, et polegi koolivorme. Tegova ja min arvasime, et 1955 olid veel Eesti Wabariigi aegsed riided lastel.
Tegova meenutas, et 1955 rebis ta mööda joostest ühe valimisloosungi maha ja üks klassiõde kitus ta peale. Peaaegu oleks "ülemnõukogu valimiste vastu olemise" eest koolist välja heidetud.
Piret ja Lea lahkusid. Ilmus välja Andeia mees. Alguses tekkis meil temaga poliitika üle vaidlus aga kaua ei viitsinud. Üldse mulisesime tüüpilistest vanameeste asjadest: tervisest, poliitikast, ajaloost jne. Kalju tõi lagedale endaaetud 70% puskari. Ta arvas, et ma ei suuda seda juuua ja sovitas olla ettevaatlik. Teised seda ei joonud. Ma ei valanud seda isegi plasttopsi, kuna kartsime, et see lahustub. Aga polnud hullu.
Kui hakkasin peale kella 12 ära minema, oli Kalju murelik. et kas ma elan kaugel. Tegelikult oli mõju nagu mõõdukal kogusel puskaril ikka: kiire ja efektiivne, kuid mitte liiga pikaaegne.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment