9-- 15 juuni 2008 Rabarock

14. juuni 2008 reede

Viisin lapsed maale Viive juurde ja hiilisid vaikselt minema. Lagle jäi veidi hiljema peale ja vahepeal jõudis helistada Kalev K. Vapper ja küsis, kas ta mahuks ka peale. Nii pakkisime asju, nii et kella 15 ja 16 vahel võtsime ka KK romantiliselt aegunud Uuelt tänavalt peale, ostes agulipoest veidi vett.



Lagle ja KK vestlesid autos kolmikute kasvatamisest, mina olin väga pahur ja kuulasin R2-sy, kuidas bändid üksteise järel möödusid. Kui me peale peaaegu 3-tunnist kihutamist Järvakanti jõudsime, mis oli autosid ja telke pungil täis, kuulsime HU? viimaseid akorde.
Siit väike Rabakat kokkuvõttev video:

Rabarock 2008
Uploaded by the13er

Pildid:

Omamoodu seltskond



Jaapani Electric Eel Shock : väga koomilised ja hüperaktiivsed. Muudkui lõugasid "Bästaaärs. Ai känt hieer juu. Zis is heevi metal!" jne


Vahepeal liputas üks nende roadie union jackiga.

Kidramees ronis torni otsa.

Propeller oli üllatavalt naljakas, kuigi üsnagi kollektiivselt auru all. Laval ka Linda, kes "räägib turvad pehmeks ja meid kõvaks". Peeter Määrits (parempoolseim) tundus olevat vaieldamatu liider.




Helloween, vaese mehe Iron Maiden, tegid järele kõik IM poosid. Isegi pisike Eddie kõlkus lava ees.

Helloween, vaese mehe Alice Cooper.


Vaiko Eplik & Eliit: mängisid 1, 5 korda kiiremini kui plaadil, üritasid rokkida ja omasid festivali halvimat heli. Aga Lili Lindi (parempoolseim) oli laval väga meeldiv näha.








Danko Jones - igav riffirock, lisaks võttis mees end jube tõsiselt: "You call my name, yeaah!"



Ähh, kidrad poisi kätte, vaevast lahti.


Hevikaraoke:
Pliksid lõõritavad WASPi "I Wanna Be Somebody"


Mehed jõuravad Teräsbetoni "Orjatar".



Kui tuli aeg öörahuks, ei tahtnud hevikaraoke boss kuidagi lõpetada, nii et teda tuli suure kamba turvadega nihutada. "Mitä vittu!".


Telgimägi nägi öösel välja nagu UFOde maandumisplats:

Kuna oleme soliidses eas inimesed, magasime lärmaka ja külma telklaagri asemel vaikses ja soojas autos.


Telgimägi meie auto lähedalt hommikul.


Rabarocki teise päeva kohustuslikud rituaalid:

Hommikusöök Eesti stiilseimas sööklas


Vingeima kaltsuka külastamine:


Ostsime rätiku ja külastasime ja külastasime Eesti stiilseimat nõukalinnasauna.


VIP tsoonis:




Los Bastardos Finlandeses (FIN) soome peerurock






Fujiya & Miyagi (UK) publik. Nautisime koos Tristab Priimäega briti retrokraudi motorikki.

Paistab Kivisildniku nina.

Compromise Blue: peaaegu ainult uued lood, veits isegi liiga proff esitus, machonaljad.

Üks pasunamees keset lugu on suitsu tegemas

Punkaritele CB väga meeldis. Peale kontsat jäid nad kauaks lava ette bändi tagasi hüüdma.

Taave Tuutma haigutab

Pitchshifter (UK) mulle erilist muljet ei avaldanud, läksin sel ajal riideid vahetama ja ei näinud Bonne kuulsat hüpet kaitsevõrku.

ETV kraana

VÄGA märg plats: esimesel pildil vasakul äärel Zahiri Tambet

Ulthima Thule & Silvi Vrait: Vrait oli kahtlaselt heas tujus ja tegi sageli heeliumihäält


Black Lips (USA) väga lõbus aga vettinud eestlasi jättis külmaks. Parodeerisin biitlite peale kiljuvaid plikasid ja peaga vehkivaid hevimehi.


Üks viskas lavale pehme mänguasja, see visati tagasi. Mina viskasin ROKSi kommi, mille peale see keskmine bassimees pistis tänitama, et neile ei meeldi kui lavale asju loobitakse.

Tüdind kaameramees

Tüdind turvamees ja õnnetu kaameramees

The Fall (UK)

Unz, Epliku õde ja (vist) Unzi õde.


Leia pildilt fs, Kangilaski, Wimberg ja Pehk

Keskel Lauri Pajos

Diktofoniga

´Kidramehe võimu kruttimas. Kidramees ei saanud alguses pihta, mis jama on.


Lõpuks oli Mar E. Smithi mikrijuhtmemängude tulemusel tekkinud selline pundar.



Metsatölli nägin kaugelt, igatahes lasid nad rakette, mis kaugelt paistsid nagu oleks rahva sekka põrutanud (tegelt olid nad nööri otsas). Aga muidu väga hea kontsert oli (ka enamasti uued lood).


Sparks: alguses väga kohmakas ja ekslev aga uuet lugudega said hoo sisse ja siis oli lausa üllatavalt tore. Ron Mael minimalistlik miimikateater oli üle prahi ning mängud mingite salapäraste paberilehtedega, mida Ronile kogu aeg toodi. Aga taustabändi nad ei austa.

Lõpupilt


Pakkisime asjad kokku ja sõitsime KK pardal Järvakandist välja. Linna ääres võtsime peale ka Toomas Thetlofi koos ühe tüdrukuga. Nii me kihutasime läbi varahommikuse Eesti. kuulasine enese ärkvel hoidmiseks Pereraadiot (Thetlof oli väga mures ja kopsis ka mulle regulaarselt õlale) , kohati täitsa sõgedaid jutlusi ja üllatavalt rohkete Eesti hradusbändide lugusid. Neiud laulsid kirglikult: "Ma tahan sind enda sisse, tahan sinuga üheks saada."