26 mai -- 1. juuni 2008 näitus "Naised -- eluheidikud" , Diverse Universe lõpp, ei saa lommaaeda, Kristi pulm

29. mai 2008 neljapäev
Sõitsin Lagle ja lastega Talina, et panna näitus "Naised -- eluheidikud" EKA ülemisse galeriisse. Fuajee oli itaallasi täis, kes panid üles näitust "Kehad". Leidsin ka galerist Maarin Ektermanni. Raamatukogu ees saalis ehk ülemises galeriis üks vene keelt rääkiv naine üritas siena puhtaks nühkida sadu kordi kirjutatud tekstist "Kasutan aega otstarbekalt". Aga ei õnnestunud.






Oma näituse sättimine läks mul esialgu suuremate probleemideta. Alguses tuli mind tülitama üks keskealine pikajuukseline italiano, kes muidugi muud peale italiku ei osanud aga kui isegi mina oleks osanud tema keelt, poleks ikkagi suurt midagi mõiganud, sest ta ainult pomises sõbralikult. Hiljem tuli pilte uudistama seina nühkinud naine. Eks ma siis seletasin talle.
Lapsed ja Lagle majutati ühte kaheosalisse poolkeldrikabinetti, kus oli palju äriõpikuid jms. Signe Kivi tormas mulle vastu aga muidugi ära ei tundnud erinevalt aastast 2003, kui ma olin just "Mamma Mias" osalenud.
Avamisel tegid itaallased naljaka perfonksi, kus kaks naist ja üks mees seisid alasti nagu kujud ja kaks riides naist taidlesid.

Avamisele tulid ka Margus Tamm, Mai S, Margit Lõhmus, kes kutsusid mu kaasa Diverse Universe lõpuüritusele Kumu auditooriumisse. Lagle läks lastega Triinu poole, mia vantsisin koos mainitud inimestega Kadrioru poole, Ektermann sõitis oma "uue" tartu-rootsi rattaga ees 20 km tunnis ära. Teel rääkisin Tammega leiutamise paradoksidest. Näiteks, et Carl Benz ei ehitanud maailma esimest autot aga küll aga hakkas seda esimesena hulgem tootma.
Möödusime presidendilossist, mille ees madrusemundris valvurid tegid üliaeglasi marsisamme.
Avastasin üllatusega, et Kumu asub preslossi juures mullakünka taga. Seest jättis oma massiivsuse ja hullu korraga rahvusraamatukogu mulje. Saal oli üldselt tühjavõitu, istusime esiritta, kuhu saabus ka Sandra Jõgeva.
Üritus oli DU lõpuvõistlus, kus igal kunstnikul oli 5 minutit. Paldrok sukk peas mögafoniga käsutas.

1. Saskia Edens (Basel, Switzerland) -jooksis ja tegi sporti, autasustas end jääst medalitega.
2. Fred Pinault (France) -- valis rahva seast, neiu ja noormehe, pani neile riidetükid pähe nagu mahalastavatel, karjub this is illusion, siis this reality ja laseb välklambist sähvatust.
3. Travis McCoy Fuller (USA/Rome) -- tarib lavale suured riidest nukud, millel märgid ärtu, ruutu ja poti, topib vabatahtliku peadpidi pange, ronib koonus peas toolile, pumpab õhupalli kuni see paugu teeb.
4. Micha Steger (Germany) & Andreas Stadler (Germany) -- sarved peas paljalt esitasid helnaljaka spektaakli patupiinadest, saatanast ja piiskoppidest.
5. Russ Butler (USA) -- tegi muusika saatel pimedas õhukitarri.
6. Rachel Hoffman (Tampa) -- oli riidetüki all alasti, "Keep me hanging on" diskoversiooni saatel (ise lauldes) lasi järjekorras inimestel lõigata tükke riidest kuni oli alasti. Ise olin esimene.
7. Guido Casanova Solar (Chile) pimedas koperdasid, mängisid kilenutsakuga jalgpalli jne-
8. Jill McDermid ja Hokanson, Erik (New York, USA) -- alasti kohmetud keskealised mees ja naine värvivad üksteist kollase remondivärviga.
9. Joseph Sledgianowski (USA) -- prillidega nohik üritab oma seadmega klaasi heliga puruks lüüa aga ebaõnnestub.
10. 
    
11. Tuutu tuleb lavae kiiver peas, kepp, jalgratta põristaja kaasas, üritab nendega midagi korda saata küünalt põlema pannes aga katkestatakse, sest KUmu tuld teha ei tohi.

Siis üritus lõppes. Läksime Söödi ja Lõhmusega Hobusepea galerii sünnipäevalt läbi, kus vestlesin DJ Mihkel Kleisiga metali arenguteedest ja Laibachi sarnasbändidest, millest Kleis teadis nii mõndagi.
Edasi vantsisime jube pika tee maha Polymeri, kus katusel toimus DU afterparty. Kõik kakerdasid 10 meetri kõrgusel nagu oleks vahe asfaldiga pool meetrit.

vasakul ääres Mai Sööt keskel Joseph Sledgianowsk

istuvad Sandra Jõgeva, Jill McDermid, Rachel Hoffman

Mai Sööt, Margit Lõhmus

Minul kõrgusekartlikul oli teiste pärast hirmuke nahas. Rääkisin rohkem Joseph Sledgianowskiga analoogsüntesaatoritest ning Hoffmaniga . Hiljem kolis pidu Polymeri ruumidesse, kust lahkusin kella 11 paiku. Pidin minemaTehase tänavale aga kuna ei teadnud, kus asub maha 43 tegin hiiglasliku ringi 2 tunniga. Möödusin monstrumlikust vanast Volta tehasest, mille hiiglaslikul hoonel oli katus sisse vajunud ning uuemast tehasest, millesse oli ehitatud korterid, millest enamik olid tühjad.

30. mai reede 2008
Mõtlesime Laglega loomaaeda minna aga kuna mittemidagi tehes (noh Triinu pool lugesin Kalamaja ajalugu)läheb aeg jube kiiresti ja kuna käisime veel Polymeris näitust "Needle healing" vaatamas, kus Sandra Jõgeva jt. hoolega seletasid ning alumises galeriis DU vanu videosid vaatamas, ei jõudnud me kaugele. Sõitsime rongiga tagasi. Rong oli täis. Tapa raudteejaam totaalselt hüljatud.

31. mai 2008 laupäev

Toimus Kristi Lille abiellumine Ahtoga. Lagle oli juba varakult jalul. Pulm toimus muidugi endises Vanemuise rekvisiidilaos elik Õnnepalees konveier-meetodil, ühes välja, teised sisse. Pulm oli kammerlik, inimesi mõõdukalt, näiteks meie, Rita & Illar lastega jmt. Ilus ilm, üks neiu peesitas õnnepalee kõrval murul:



Lapsed üritasid end tiiki uputada. Kristi ja Ahto lasid end pildistada umbes sama kiiresti kui mõni kiirem kunstnik maalib.
Pärast oli väike pidu Kristi ja Ahto korteris. Ahto isa oli näoga, nagu mataks poega. Vaikis ja põrnitses enda ette.