5 -- 11 mai 2008 Lastekunstikooli näitus, Palgi maalide harmoonia, Heinu surm, jooksev Lagle, TT operatsioon, Naine -- masin või loom, sünnipäevad

Peale pooleaastast pausi algab mu päevik uuesti, kuigi uues kohas.

5. mai 2008 esmaspäev
Olin eelmise nädala lõpul paar ööd veetnud Tartu Lastekunstikooli õpilaste näitust "Pintsli ja südamega" http://tlkkgalerii.blogspot.com/2008/05/tartu-lastekunstikooli-pilaste-nitus.html üles pannes. Neid A3 paberitega ükshaaval seinu kattes. Lea Malin aitas ka, lõikas hoolega silte ja kirus et need ei lähe reaalsusega kokku.
Igatahes laadisin nüüd Pireti kärule, kihutasin TT lasteaia juurde, võtsin tema ka peale ja kimasin TLKKgalerii juurde. Ei jäänudki hiljaks. Piret jäi kärru magama, TT võtsin sisse kaasa. Avamine oli üsna harilik, päris palju õpilasi (aga mitte minu omi), Lea pidas kõne ja tutvustas näitust, pärast Jüri Sasi esitas mõned komplimendid ja siis veel üks tädi. Lapsed rüüstasid laua kiiresti.
Viisin TT ja P koju, siis tuli meelde et pidin Maris Palgile ta maali ära viima. Kõmpisin kella 21 paiku TLKKgaleriisse, võtsin "Margus ja Maarin peldikus" eesruumist ja astusin Kunstnike Maja suunas. Helistas Martiini ja ütles et Moosese klahvpillimängija (ansamblites Mooses ja Honey Power)

Indrek Martis alias Heinu oli see, kes uppus 30. aprilli varahommikul veidras õnnetuses Emajões
http://www.jt.ee/030508/esileht/20008779.php

Läks päästma oma depressiivset õde.
Viisin maali Palgile, arvustasin paari ta uut maali, kus peamiselt oli kujutatud raagus puuvõrasid. Mulle meeldisid pildid, kust äärtest paistsid mingite majade servad jms. Kahe sinise tünni maal eriti mitte, sest see oli liiga harmooniline.
Läksin siis Martiini poole heietama. Tartu väike, sageli puudutab mingi pealtnäha suvaline õnnetus just sind ja sinu tutvusringkonda. Arutasime, et kui oleks ajamasin, kas siis õnnestuks õnnetust vältida: kutsud Einu õega jalutamise asemel bändiproovi aga ikkagi ta satub jõe äärde...
Astusin kella 2--3 vahel koduteele ja Roosi tänava mäest üles roninuna nägin kaugelt mingit jooksvat olendit. See oli Lagle. Ta oli meeletult vihane.

6. mai 2008 teisipäev
Lagle läks TT-ga adenoidioperatsioonile. Helistas vahepeal, et op oli pikk ja raske nin TT toibumine komplitseeritud. Lõpuks ütles et tulgu ma kohale. Kärutasin Piretiga Kuperjanovi tänava haiglasse. Kui üles jõudsin, olid Lagle ja TT juba lahkumas. TT oli täiesti rahulik, ainult ninal paistis olevat kuivanud verd.
Helistas Sandra Jõgeva, oli jälle Tartus. Kohtusime Rasputinis. Rääkis väga naljakalt mingist tartu kunstimüügikonverentsist, kus Andrus Kasemaa oli jälle laamendanud. Aga Navitrolla oli jälla väga hea mulje jätnud. Vt ka siit.

Öösel valmistusin näituseks "Naine-masin või loom". Printisin silte jms. kella 5-ni hommikul.

7. mai 2008 kolmapäev
Ajasin end pool 7 üles, ajasin pere ka, pakkisime lapsed kaasa ja kaasavajavõtta maalid (musta prügikotti) kokku ja sõitsime taksoga bussi peale. Bussijaamas ootas Krista Sokolova. Ronisime Pärnu bussi. Lagle istus lastega ja mina Kristaga kõrvu. Jäin kohe magama. Nägin unes, et sõidan bussiga, kus reisimas ka Krista, Lea Malin, teisi ei mäleta. Lea Malin pidi veel maha jääma. Vahepeal sõitis unebuss näiteks raudtee peal (tegelikult oli Tartu-Viljandi maanteel remont). Ärkasin juba Pärnus. Võtsime takso, kuigi Kontserdimaja asus lähedal. Ronisin Remmi maalide ja Kristiina viina joonistustega esiistmele ja ei näinud midagi.
Galerii oli veel kinni aga kohvik lahti. Jõudsin veel selles veidras klaasist konservikarbis ringi luusida. Vastikud klaasist kabinetid, millel kardinad ette pandud ja uksed lahti -- ventilatsioon jama siis.
Lõpuks tuli üks tädi (nime ei mäleta) ja tegi galerii klaasukse lahti. Mai Sööti ja Margit Lõhmuse maalid olid kohal. Hakkasime Kristaga neid üles panema. Krista tegi mu algse kujunduse muidugi maha ja sättis omatahtsi. Kuigi naiste rivaalitsemishimu ei maksa alahinnata, nende omavahelisi salahõõrumisi ka mitte.
Lagle läks Piretiga jalutama. Kuna hommikul oli selgunud, et TT kõndimisvõime on pooleldi kadunud, jäi ta minu hoolde.
Varsti tuli galerist Alar Raudoja ja ta asus koos toreda tädiga pilte omal meetodil üles riputama.
Peale kella 14 tuli ka Mann Kindsiko koos maaliga, pani selle maha ja läks shoppama.
Kui vahepeal üritasime Laglega lisaruumis kohvi teha, lõhkusime ühe vana kohvimasinakannu.
10 minutit enne avamist tundus, et ei tule kedagi (ka kunstnikke) kohale, ainult Andrus Joonas luusis üksildasena ringi. Järsku saabus aga Non Grata kamp eesotsas Paldrokiga ja riburada ka Naised. Ester Vilgats, ETV ja Mai Sööt jäid natuke hiljaks. Olin unine ja ajasin avakõnes segast, pühendudes teemadele "Mees kodustas naise saavutamaks ülemvõimu", "kodumasinad ei arene" ning "Tartu naiskunst". Paldrok noris kõvasti, eriti rõhutas mikrolaineahju ja vihjas TÜ maaliosakonna negatiivsele tähendusele. Veel ei meeldinud talle veinivalik. Ütlesin, et see on vesi ja morss.
Ester Vilgats tegi minuga intervjuud, ta käed värisesid millegipärast. Eriti huvitasid teda ikka naiste masinaks-loomaks pidamise teema. Lõik ilmus ETVs samal õhtul.
Andsin inteka veel raadiole ja Pärnu Postimehele. Sealne fotograaf Urmas Luik asus kohe a la Kulpa kõvasti lavastama ja käskis naistel mulle peale suruda.
Lõpuks võtsid nongratakad naised kaasa ja mina jäin kasima. Kui see tehtud, läksime bussile. Ma olin väsinud ja tagasiteel sünges meeleolus. Lagle oli närvis, kuna ta ülemus oli helistanud ja TT kohta küsinud ja Lagle kartis, et äkki teda nähti ETVs. pealegi oli TT ikkagi veel lombakas.

8. mai 2008 neljapäev
Sõitsin TT-ga lastehaiglasse. Seal võeti meid juba tuttava vene päritolu keskealise med-õe kutsel üsna varsti sisse ja kästi kraadida. Siis tuli lagul noor arst ja rääkisin, et TT on lombakas peale oppi. siis tuli vane arst ja ütles, et küll läheb üle.
Tulime tulema. Sõitsime bussis ja nägin aknal silti, kus invaliid, lapsega naine, vanur ja keegi veel olid kujutatud skemaatiliselt. Mõtlesin et peaks sellised kujundama kõigile gruppidele ja kleepsudeks tegema ja salaja selgadele kleepima.
Helistas Krista Sokolova. Rääkis kui lõbus neil Pärnus oli ja tegi igasugu vihjeid. Lõpupoole kostis salapäraselt "Mis Pärnus tehtud, see Pärnu jäägu"


9. mai 2008 reede
Helistas Mariliin Kindsiko. Alguses toredalt ja siis kukkus norima, et näitus halvasti kujundatud ja kunstnikud valesti valitud. Jne jne.
Kogu päev rikutud, totaalselt.

10. mai laupäev
Mul pidi olema tund aga jäin veidi hiljaks ja kohale jõudes avastasin, et uksed lukus. Ju siis õpilased olid võib-olla isegi käinud aga... Sees oli aga Eve Luik, kellega suundusime talle uut fotokat valima. Sai aga muudkui vanas ja uues kaubamajas käidud. Lõpuks jäi näpp pidama Olympus E410 peale.
Traavisin lõpuks bussijaama aga Laglet polnud seal, helistasin, oli kodus. Kõmpisin koju. Vahepeal telefoneeris Mai Sööt, kes rääkis kuidas Paldrok oli mind sarjanud ja soovitanud must eemale hoida ning kahtlaste kunstiprojektidega mitte tegemist teha.
Pärast sõitsime bussiga Elva, sealt Jaanuse autoga lähedale maale. Mõnus. Harmoonia. Sõitsin Jaanuse raske 500-se K-motikaga, mis podises valjult ja mis vähegi suurema kiiruse puhul hakkas kruusateel vibama. Prügimäe juures ei õnnestunud mul ümber keerata ilma mootorit välja suretamata. Ikka pidi Jaanus järgi tulema. Aga oligi raske seda II-maailmasõja tasemel tehnikat uuesti käivitada. 6-voldine aku oli läbi. Aga koos ta käima saime ja podisesin mööda kevadist-rohelist Eesti künkamaastikku.

11. mai 2007

Sain 33. Päeval olime maal, lugesin vanu Kroonikaid ja Seltskondasid aastatest 1998-99. Mihkel Mutist oli kahtlaselt palju artkleid (olin just lugenud ta abielulahutus-teraapia-romaani, Inno kättemaksublogi kauget eelkäijat "Keerukuju"). Oli koera ja auto ostnud. Aga muidu samad näod suuresti. Ja halvemini kirjutatud artiklid.
Käisin leiges saunas. Sõitsime Elvasse Tiigi tänavasse Ivari 65-ndale sünnipäevale. Ivari tütar Kristi näitas oma vastset last, lapse isa Kert laias aga ka filmis. Jaanus vaimutses. Ivarile kingiti kollektiivselt kollane mootoriga muruniiduk.
Tagasi sõitsime rongiga.

11 mai 2008
Uploaded by the13er