19. oktoober oli lastevanemate koosolek Maarja koolis. Jäin natuke hiljaks ja uksel ütleks kohe tuttav hääl "Tere, Margus", see oli Huko Laanoaja, mu ülikooli kursavend, kes oli tulnud Maarja külast rääkima. Maarja külas elavad vaimse puudega inimesed, neil üritatakse luua kodulähedased tingimused. Ta on seal olnud oma 20 aastat. Esimest korda kuulsin sellest, kui me käisime 1998 Pariisis. Pikka kasvu jõuline, rämeda häälega Huko sobis hästi kasvatajaks. Huko rääkis tööteraapiast ja sellega seonduvates peamiset administratiivsetest probleemidest.
Hiljem rääkis pikapäevarühma pidaja, kui keeruline neil on asja töös hoida.
No comments:
Post a Comment