LOLL 86: 13. oktoober 2017 Kunstimuuseumis ja Nooruses

Muuseumi koreograafia

Alates 29. septembrist on Tartu Kunstimuuseumi teisel korrusel avatud rahvusvaheline grupinäitus „Muuseumi koreograafia“, mis asetab publiku näituse fookusesse. Näitusel on esindatud nii rahvusvaheliselt tuntud tantsukunstnikud kui ka tunnustatud autorid Eestist.

Näitus on avatud kuni 7. jaanuarini 2018.

Tartu Kunstimuuseumis

„Muuseumi koreograafia“ koondab koreograafia ja tantsu vahenditega kunstimuuseumi konteksti uurivaid teoseid. Näituse keskmes on eksponaatide asemel publik, kuna kõik eksponeeritud teosed toovad esile, et muuseum on keskkond, mille loovad inimesed oma igapäevase kohaloluga – arusaamade, kultuurilise tausta, käitumise ja liikumisega.

Mitmed tööd uurivad publiku liikumist eksponaatide suhtes või annavad külastajatele omapoolsed liikumise juhised. Oluliseks teemaks on ka vaatamine kui tegevus – selle füüsilisus, kontekst ja viimastega manipuleerimine.

Osalevad kunstnikud: Bojana Cvejić, Xenoula Eleftheriades, William Forsythe, Maria Hassabi, kadrinoormets, Lennart Laberenz, Abby Page, Karl Saks, Maarja Tõnisson, Zorka Wollny

Näitusega kaasneb eesti- ja ingliskeelne kataloog, kust leiab täiendavat infot osalevate kunstnike ja eksponeeritud teoste kohta ning lisalugemise nimekirja. Pikemalt analüüsitakse tantsu ja koreograafia võimalikke avaldumisi kunstinäitustel.

Kataloogi koostaja: Hanna-Liis Kont; tekstide autorid: Liisi Aibel, Henri Hütt, Hanna-Liis Kont, Marie Pullerits, Evelyn Raudsepp, Kai Valtna, Iiris Viirpalu; graafiline disain: Viktor Gurov; tõlkija: Peeter Talvistu; keeletoimetajad: Karme Beek, Richard Adang

Muuseumipoes maksab kataloog 3,5 €.

Koolivaheajal (26.–28.10.17) toimuvad näitusel tasuta liikuva kunsti töötoad, mida viivad läbi Suurbritannia tantsukunstnikud Abby Page ja Xenoula Eleftheriades. Töötubade käigus valmib teos, mis leiab hiljem oma koha näitusel. Töötubades osalejate arv on piiratud, registreerida saab muuseumi kodulehel. Samuti on näituse ajal võimalik osaleda mitmesugustes kujutavat kunsti ja liikumist ühendavates haridusprogrammides. Lisainfo: Kristel Sibul kristel@tartmus.ee.

Need neiud istusid vaikselt aga kui ma mujale vaatasin, siis nad üritasid kiiresti kohti vahetada jms. Päris kaua jõllitasime.

Mingi konverentsike, esiplaanil Margus Ivanov

Paint it Black II

Tartu Kunstimuuseumis on 29. septembrist avatud Art Allmäe isikunäitus „Paint It Black II”. Tartmusi esimesel korrusel narratiivina kulgev väljapanek ammutab inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.

„Paint It Black II“ on loogiline jätk Allmäe kolmele eelmisele näitusele: „Cold War“ Draakoni galeriis (2014) ja EKKMis Köler Prize’il (2016) ning „Paint It Black“ Draakoni galeriis (2017).

Allmäe näitus lähtub 2015. aastal Venemaal jõustunud seadusest, millega salastati kõigi sõjaväelaste surma põhjused. Inimese hukkumist faktina varjata on keeruline, kuid peita saab surma asjaolusid. Ametliku selgituse kohaselt, kuid lähedastele üllatuslikult, viibisid võõrriigis hukkunud sõdurid sageli puhkusel. Kuuliaukudest hoolimata seisab lahkamispaberitel surma põhjusena südameatakk. Inimene on muudetud ressursiks, mida võib saata kuhu iganes, tegema mida iganes.

Avalikkusele kättesaadavates ametlikes dokumentides jäävad tumedamad teod mustaks maalitud lahtritena varjatuks. Tõe päevavalgele toomise katsed võrduvad riiklike huvide rikkumisega, mille eest saab karistada. Ka vabastab seadus riigi igasugusest vastutusest hukkunute, omaste ja avalikkuse ees ning kõrvaldab selgituste andmise ebameeldiva kohustuse. Salastamine tekitab paranoiasid ja paranoiadest kasvavad välja vandenõuteooriad. Ühest faktist saab terve draama.

Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.

Kuraator: Joanna Hoffmann
Graafiline kujundaja: Valter Jakovski
Näituse meeskond: Richard Adang, Nele Ambos, Merli-Triin Eiskop, Karl Feigenbaum, Liis Haasma, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Kristo Tamm, Ago Teedema ja Piia Õunpuu.

Täname: Alo Allmägi, Aap Allmägi, Rael Artel, Jass Kaselaan, Raido Tõnts

Näitusega kaasneb rohke pildimaterjali ja intervjuuga varustatud kataloog, mis annab ülevaate Art Allmäe viimasest neljast veneteemalisest näituseprojektist.

Näitust saadab haridusprogramm erinevatele sihtrühmadele.
Rohkem infot: Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee, 5881 7801.

Näituse koostamist ja trükise väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest

Näitus „Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest“ uurib, kuidas on kujutatud keha Eesti kunstis. Mitteverbaalse kõne tõlkimine kunsti keelde on köitnud läbi ajaloo paljusid kunstnikke. Muidu tummale visuaalsele kunstile annab tihti hääle just keha kujutamine. Seekordse fookuse muuseumi kogude tutvustamiseks leidis ning valiku kogudest tegi kunstiajaloolane Tiina Abel, kes töötas pikka aega Eesti Kunstimuuseumi kuraatorina.

Muuseumi kolmandal korrusel avatud näitus jääb avatuks 29. oktoobrini 2017.

Valik näitusel esindatud kunstnikest:

Adamson-Eric, Arnold Akberg, Peeter Allik, Jüri Arrak, Johannes Greenberg, Eerik Haamer, Kristiina Hansen, Oskar Kallis, Alice Kask, Ilmar Kruusamäe, Endel Kõks, Peeter Laurits, Kaarel Liimand, Ernst Friedrich von Liphart, Karin Luts, Friedrich Ludwig von Maydell, Herkki-Erich Merila, Lepo Mikko, Marge Monko, Maarit Murka, Rudolf Julius von zur Mühlen, Erik Obermann, Enn Põldroos, Karl Pärsimägi, Mark Raidpere, Kristjan Raud, Johannes Saal, Ene-Liis Semper, Liina Siib, Ülo Sooster, Anton Starkopf, Olev Subbi, Rein Tammik, Jaan Toomik, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Carl Sigismund Walther, Eduard Wiiralt.

Kuraator: Tiina Abel

Keha kui ühenduslüli võimaldab tõmmata paralleele erinevates tehnikates loodud teoste, mineviku ja kaasaja vahel, osutades siiski probleemidele, mis on žanri- ja perioodiüleselt aktuaalsed – ilu idee areng, identiteet, jõud ja vägivald, mitteverbaalne keel, kehalise terviku kujundamine ja lagunemine, alastus, erinevad seksuaalsuse ilmingud. Keha kui motiivi kunstilised tõlgendused on häälekad osutamaks laiematele ühiskondlikele probleemidele.

„Keha kunstilised tõlgendused provotseerivad arutlema kujutus- ja vaatamisviiside, kõrge ja madala üle kunstis, uurima kehakujutuse poliitilisi, ideoloogilisi ja soolisi aspekte,“ sõnab kuraator. „Näituse koostajana valisin sedapuhku niisugused kehakujutuse aspektid , mis andsid võimaluse tuua kokku paari sajandi jooksul väga erinevates poliitilistes tingimustes kunstiajaloo eri etappidel loodud tööd.“

Seitse kuud kestev näitus avab erinevaid keha kujutamise viise läbi nelja teema: kehakeel (pilgud, žestid, kehaline kommunikatsioon), vägi (kehaline jõud, vägivald, ähvardus), metamorfoosid (keha moonutamispraktikad kunstis), keha kui ilu instrument.

Näitusega kaasneb rohkete näitusel eksponeeritud teostega illustreeritud trükis, kus eeltoodud teemadele pakuvad täiendavat sissevaadet kunstiajaloolaste tähelepanelikud ja muhedad lühiartiklid.

Koostaja: Tiina Abel
Kujundaja: Tuuli Aule
Autorid: Tiina Abel, Anu Allas (Kumu kunstimuuseum)
Tõlkijad: Darja Andrejeva, Julia Polujanenkova, Peeter Talvistu
Toimetajad: Dana Karjatse, Richard Adang, Dan Rotar, Olesja Rotar
Trükis ilmub eesti, inglise ja vene keeles.

Näitusega käib käsikäes ka haridusprogramm erinevatele sihtgruppidele. Rohkem infot: Kristel Sibul kristel@tartmus.ee; 588 17801.