10.november 2015 Miliuse sünnipäev

Üldiselt olen päevad veetnud Ahhaas ja erinevaid praktilisi asju nikerdanud.
Aga 10. november 2015 -- Matti Miliuse 70 sünniaastapäev. Meelis Kaldalu käis juba Savisaare külastamise ajal pinda, et peaks Miliuse sünniaastapäeva korraldama. Ygaleriis ei saanud aga Meelis ajas välja, et TLKK Jakobi galeriis siis. Et ma pidin vinüüle tooma ja muidu Miliusest rääkima. Susanna Saar pidi olema õhtujuht.
Jäin pool tundi hiljaks, jätsin Galaxy Maarja kiriku juurde. Saalis oli päri hulk üsna tuntud nägusid, Margus Ivanov, Jaak Kikas, Pille Veedler, Tegova, Riho Kall, Andres Keil, Pärtel Vissak, Kiwa, Tanel Rander jt. Enamus istus ringis ümber tagumise saali ja põrnitses mõrult enda ette. Filmisin nende nägusid kaameraga, lähivaates.
Kaldalu lasi tuubist Matti Miliuse videosid, eriti "Kommionut".
Tassisin oma koti plaatidega sisse, võtsin välja kohe Juhan Viidingu albumi, ütlesin, et Matti Moguci ei saanud ühtegi vinüüli teha. Alguses panin peale "Lapsena televisioonis". Mängisin ära. Panin lauale ajakirja "Ajalugu"  Lenini pildiga. Siis lasin teist lugu aga see tundus liiga ordinaalne, panin ta juhuslikult hüppama, nii et Viiding hakkas kordama sõnu nagu "kultuuri", "surnud" jne. Ma hakkasin neid sõnu järele kordama. Kõva häälega. Nii oma veerand tundi järjest. Rahvas vahtis mind jahmunult. Võtsin ühe Solomon Burke Venemaal välja antud Vinüüli, Colomoh bepk, "Božmozen Wahc" mida mul on mitu, loopisin ühe põrandale. Mingil hetkel hakkasin välja Shampust valame, võtsin ühe topsi, valasin endale pähe. Siis kuulsin esimest korda mingit naeruturtsatust oma selja taga. Muidu vahtisid kõik hirmunult. Jagasin shampat, ise ei joonud muidugi.
Mingil hetkel ilmus uuesti välja Kaldalu, rääkis oma juttu. Segaselt veidi. Tuli välja, et ta polnu Miliusega kunagi kohtunud. Mina rääksin, et Milius oli mõistlik mees ilusate silmadega.
Lasin vinüülidelt 80ndate lõpu obskuurseid jõululaule, aga see ei mõiganud rahvale.
Kaldalu tõi välja vana eetripudeli.
Tuli ka Susanna Saar, kes üritas korraldada mingit "Uue Miliuse" konkurssi. Kaldalu rääkis midagi ja see Tartu kunstikuulsus. kõhn mustade juustega poiss ka tiriti kandideerima.
Pärast oli nagu pidu. Panime vanad 1998 Prantsusmaalt ostetud 80ndate  hitside vinüülid peale, kus mingi stuudiobänd tegi tabelihitte järele. . See eeter töötas algul  üllatavalt hästi. Laulud hakkasid hullult venima ja jubedalt ajas naerma.
Keset eetrit helistas politsei ja ütles, et mul auto uksed lukust  lahti. Läksin, vaatan, tõesti politsei istub mu auto taga. Ütlesid, ka ühe asja, mis näitas, et nad olid sees käinud. No tore on.
Pärast oli muidugi koristamine, selline veniv. Koha passis mitu inimest, aga kui proovisin nendega juttu ajada, siis jäi mulje, et käin neile närvidele. See ajas tuju mustaks.

Siin mõned Andres Keili tehtud pildid:

31. oktoober 2015 Fideeliaga Elmiina Otsmanni punkri juures

Sõitsime hommikul Fideelia ja Sveniga Tarvastu kanti Elmiina Otsmanni kuulsa nimelise kombaini punkri juurde videosid tegema.
Niisiis. Otsman, Elmina (14. XI 1924 Leningradi obl. Luuga raj.  -- 2012 Eesti), eesti nõuk. põllum-e eesrindlane, sotsial. töö kangelane (1958), NLKP liige (1946). Suure Isamaasõja ajal töötas Leningradi obl-s traktoristi ja lukksepana. A-st 1948 mehhanisaator (traktorist, traktoribrigaadi brigadir, kombainer) Viljandi raj-s (a-st 1958 Tarvastu kolhoosis). ENSV Ülemnõukogu III ks. ning NSVL Ülemnõukogu IV ja V ks. saadik. EKP KK liige a-st 1966. Lenini orden 1950, Oktoobrirev-i orden 1971. (ENE).

http://www.ohtuleht.ee/98187/elmina-otsman-sotsialistliku-too-kangelane 

  Võtsime Luunja kultuurimajast peale prozhektorid. Luunja kultas oli Luunjast pärit klaverimeistri Ernst Hiisi klaverite näitus. Oli tegutsenud Tartu klaverivabrikutes ja Estonias. Just olin varem vaadanud Youtubest videosid, kus Estonia oli teiste klaveritega võrdluses ja meelde jäi  Estonia metalne saund
Kuidagi saime Tartust minema (mitmes poes käisime), sõitsime 80 km. Valma kandis oli suur hulk jahimehi teel metsa ääres ahelikus, passisid püüsid käes. Vist aeti loomi teisest otsast. Lasin mööda sõites läbi autoakna valjult päevauudiseid, et loomad kuuleksid.
Jõidsime kohale. Meid võttis sõbralikult vastu Elmina u. 55-aastane poeg, kes näitas meile ka platsil asuva kuulsa punkri ette. Sel olid kahjuks kirjad ära kustunud, natuke oli veel näha.
Tuli välja, et olime liiga vara jõudnud. F tahtis pimedas filmida. Pidime siis 2 tundi ootama. Jõime Elmina pojaga köögis teed ja sõime assortiid ning arutasime maailmaasju.
Lõpuks töö nägi välja selline. et kaamerad pandi statiivi otsa, ühe kaameraga filmisime 15 sekundilisi liikumatuid kaadreid, kus F seisis erinevates kostüümides (mehhanisaator, delegaat, leerilaps, tshikk) punkri ees ja Sven lenduri või kosmonaudi kostüümis taga. Teine kaamera tegi automaatselt fotosid.  Mina pildistasin peegelfotokaga käest.

Nii jändasime mitu tundi. Lõpuks läks F Elmina pojaga juttu ajama ning meie Sveniga koristasime tehnikat. Hiljem tegin igavusest  pika säriga valgusmaali, kirjutasin sellega FSR jms.

Koju saime päris õhtu, kell 21 --22, sest prozhed tuli ära viia. Luunjas käis pidu.

30 oktoober 2015 lagle tuli Ukrainast koju.

Maidu tavaline tööpäev reede.
Päeval Lagle võttis FBs ühendust, et ostku ma talle peale 18 Tartu bussi pilet. Ostsin 18. 45. bussile.
Õhtul Lagle ei tule ega tule. Telefon väljas.  Saatsin lapsed trenni ja varsti koju. Varsti Lagle helistas võõtal telefonil , et tuleb hilja, kuna sai pileti 21. 30 bussile. Tuli välja, et ta ei saanud Eestis kaardiprobleemide tõttu oma nutifoni tööle.
Sõitsi,e kogu famiiliga. 23.30 siis bussijaama. Parkisin Statoili, kõndisin jaama ette. Vaatan, buss juba sõidab ära, osad inimesed lahkuvad, paar jäävad seisma. Üks oli sihvakas pikkade juustega noor ilus naine, suure kohvriga. . Mõtlesin, et kus küll Lagle on, kas ma olen ajaga eksinud. Kõnnin lähemale. Vaatan, noorel naisel on kahtlaselt tuttav sumadan. Siis pööras naine pead, vaatas minu suunas  ja vaatasin, uskumatu, ongi Lagle.