Jaanipäeval olime Maris Knuuti pool Ihastes. Aga oli vihmane istusime ümber laua nagu aastavahetuse ajal. Kui vihm kadus, oli juba pime. Naised läksid aeda lõkke ümber, mina jäin koos lastega tupp magama. Järgmisel päeval sõitsime koju. Oli selline veidi tusameele jaanikas.
25. juuni 2008 kolmapäev
Oli plaanis astuda TÜ doktorantuuri aga selleks oli TÜ ankeedis kindlat juhendajat vaja. Algguses helistasin Sirje Helmele aga tuli välja, et ta pole veel doktor, seega ei saa doktoritöd juhendada. Kui helistasin Kangilaskile, arvas too, et TÜs on on konkurents liiga suur ja kandideerigu ma parem KTIsse, kuna Mart Kalm oli kaevanud, et keegi ei taha doktoriks hakata. TÜs oli ka deedlain millegipärast 25 juuni, seega oleks niikuinii hiljaks jäänud.
Sõitsime Pusisse. Marius kuulas oma ahtas nurgas metalit nii et maja värises. Lagle ema oli muidugi mossis.
Õhtul käisime paadiga Peipsil. Nägime roostikus kahte luike. Piret defineeris meid kui linde: Piret Luik, TT. part, mina albatoss ja Lagle vist vares.
26. juuni 2008 neljapäev
Nägin unes, et olen mingis tartu Kunstimaja meenuatavas galeriis näitusel Jõuan viimasesse saali (nagu Kunstnike Majas oli väike saal). Seal nööriga piiratud alal käis mingi seksorgia. Üks naine kargas üle nööri, tormas minu kaela. Hüppasin eemale, "eieieieiei, teine kord" ja ärkasin.
Kihutasin bussi peale, sest kell 20 pidi algama Riho Sibula kontsert. Bussist trammi peale aga pidin kesklinna smaha tulema, et Viru Keskusest Mini DV kassett osta. Kassetti sain Vanast Kaubamajast 4ndalt korruselt, peale pikka ekslemist täiesti obskuurses peamiselt riideid jms täis täis labürindis.
Siis jalgsi Linnahalli poole, sealt raudteed mööda patarei vangla poole. See raudteejupp oli mädmäksilikult roostes ja prahti täis, tundus, et selle keeb vilgas elu, mida küll hetkel näha polnud (mingi kamp mees-naine-mees tulid mulle vastu aint). Kaugelt kostsid mingid kaeblikud helid. Väga raske oli leida õiget väravat üles (kuna neid oli mitu). Lõpuks jõudsin läbi karmide turvade (kellele minu energiajook ei meeldnud), pika soolikas-koridori ja räpaste müüride äärest rahvast pungil täis vangla platsile. Vinguvaid helisid tekitas VSP Projekt. Õnneks programm polnud edasi jõudnud, kannatas ära. Tundus, et oma kaameraga on mul lõikust, sest ainus teine kaamera, mida platsil märkasin, jägis vahetevahel hoopis lava ees kõikuvat pikas mantlis Arvo Kukumäge. VSP sai otsa, peale jõlkus Propeller Volkonskita, kelle üle tehti Prostamoli ja koera nalja. Peale Propelleri tuli In Spe, keda õnnestus filmida täiega, sest nad esitasid oma ainsaks tagasitulekuks vaid ühe loo: "Uksed". Aga esinesid jube hästi, Erki Sven Tüür laulis paremini kui eales varem.
Siis ka Ulthima Thule, kus Tõnis Mägi laulis hingestatumalt kui varem "Aeda", nii et mikker värises.
Edaspidi näete piltidelt:
Sibul ja Viktor Vassiljev
Ukareda
all stars, valges Tafenau
jah vasakul ääres Priit Hõbemägi, kes mängis "Kassitappu".
kusagilt piilub Marko Laimre
vanatädim kes istus peamiselt taburetil
Abbe ErmPeale kontserti jõudsin suure ekslemisega Pelguka majja, kus elavad Mai ja Sokolova.
Mai tuli minuga vaatama "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi" aga selle räämas uk soli kinni. Liiga vara saime. Asusime minu dokumentse korrastama. Tuli välja, et minu kaasavõetud mag-töö koopia oli räpane, korrektuuridega ja mul puudusid mõned passipildid. Mai, natural born hea nagu alati asus kohe kummiga neid maha nühkima ning nõukaaja stiilis ümbrispaberit ümber voltima, mis oli lootusetu töö, sest neid oli nii palju. Lasin Viru tänava alguses endast ka mõned pildikesed teha. Lõpuks, peale peaaegu kahetunnist valmistumist olid paprad valmis ja marssisin uhkelt EKA saalis. Seal võtsid avaldusi vastu üks neiu ja kuulus saksimees Kalle Klein. Viisin paprad siiski neiule, sest virtuoos oli hõivatud. Nägin, et ainuke seni doktorandi avalduse teinu oli tuntud priimus Great Koppel.
Peale väsitavat bürokraatiat sõitsin Tardo tagasi.
