Päike paistis, ilm ilus. Lapsed üllatavalt head. Käin nendega isegi Comarketis.
Õhtul suure vaevaga õnnestub mul video ära renderdada.
Thursday, March 29, 2012
27.03.11 päevarõõmud, öö vaevad
Kadri tõi Lea ja Uku meile hoida. Täitsa lõbus. Vahepeal käsi Kadri üle vaatamas, vaatasime "Ice Road Truckers. Bolivia" History pealt.
Samal ajal kirjutan kolmanda salaloo "T" valmis.
Terve päevale järgneva öö monteerisin videot. Koju pidin kiirustama taksoga, sest PR oli kogu öö haige olnud ja Lagle pidi varem tööle minema.
Samal ajal kirjutan kolmanda salaloo "T" valmis.
Terve päevale järgneva öö monteerisin videot. Koju pidin kiirustama taksoga, sest PR oli kogu öö haige olnud ja Lagle pidi varem tööle minema.
26.03.11 parem
Kui magamisega oli tõsiseid raskusi, on enesetunne juba parem. Ja Laglega juba palju parem üksteisemõistmine.
Sunday, March 25, 2012
25.03.12 perekondlik pühapäev, vaimselt mudas
Käisime Mänguasjamuuseumis. Meisterdasin töötoas päikeseprille Laglele ja endale anaglüüfprille.
Lõunakas otsisn Laglele taimepihusti ja läbipaistva kastikese.
Kodus käis Tiina koos Anniga külas, kuna käisid meke kummikaga Emajõel.
Õhtul vaatasin F1 ja Lagle tegi saiakesi.. Ta on eilsest saati väga varjuderikkas meeleolus, kuigi ma olen pingutanud kõigest väest. Kui küsin, milles asi, saab tigedaks ja ajab arusaamatut.
Ma ei saa enam millestki aru.
(Irooniline on see, et kui ma arutasin Laglega -- üldinimlikus plaanis -- kas mehel-naisel on mõtet ainult laste pärast koos elada, siis Lagle ütles "Meil on põhjust kasvõi selle pärast peale laste koos elada, et me mõistame üksteist."
Tegelikult on nii, et mida aeg edasi, mida rohkem infot laekub, seda vähem ma saan Laglest aru.)
Lõunakas otsisn Laglele taimepihusti ja läbipaistva kastikese.
Kodus käis Tiina koos Anniga külas, kuna käisid meke kummikaga Emajõel.
Õhtul vaatasin F1 ja Lagle tegi saiakesi.. Ta on eilsest saati väga varjuderikkas meeleolus, kuigi ma olen pingutanud kõigest väest. Kui küsin, milles asi, saab tigedaks ja ajab arusaamatut.
Ma ei saa enam millestki aru.
(Irooniline on see, et kui ma arutasin Laglega -- üldinimlikus plaanis -- kas mehel-naisel on mõtet ainult laste pärast koos elada, siis Lagle ütles "Meil on põhjust kasvõi selle pärast peale laste koos elada, et me mõistame üksteist."
Tegelikult on nii, et mida aeg edasi, mida rohkem infot laekub, seda vähem ma saan Laglest aru.)
24.03.2012 muda
Olen välja magamatta ja meeleolud on rõsked.
Sõitsime maale lastele järgi. Teed on väga mudased. Lagle sai inspiratsiooni ja sõitsime Konguta kõige kõrgemasse punkti.
Ainult Viive viitsis meiega rääkida. Jaanus hoidis heaga eemale. Käisime saunas, mina Lagle ja TT-ga.
Tagasi sõites sai benss Elva Alexela bensuka väravas otsa.
Sõitsime maale lastele järgi. Teed on väga mudased. Lagle sai inspiratsiooni ja sõitsime Konguta kõige kõrgemasse punkti.
Ainult Viive viitsis meiega rääkida. Jaanus hoidis heaga eemale. Käisime saunas, mina Lagle ja TT-ga.
Tagasi sõites sai benss Elva Alexela bensuka väravas otsa.
Friday, March 23, 2012
23.03.12 sombune tunne
Loeng.
1900 – 1930
20. sajandi algusest muutus kino peamiseks massimeedianähtuseks. Kinos käidi regulaarselt, kinos vaadati lisaks mängufilmidele ka uudiseid.
N.ö. kunstiliste filmide pioneer oli Georges Melies
„Reis Kuule“ (1902)
Sürreaalne fantaasiafilm
Cecil Hepworth and Percy Stow „Alice in Wonderland“ (1903)
Esimene täispikk (70 min) mängufilm tuli Austraaliast:
1906 asutati Viinis Saturn-Film, mis tootis kuni 1911 52 pikantset filmi.
Huvitavaid näiteid ilmasõjaeelsest ajast.
Im Wannseebad (1910)
Johannes Pääsuke ”Karujaht Pärnumaal” (1914) – kinokarikatuur,
DADA
Zürichis alguse saanud dada-liikumine oli algusest peale multimeedianähtus. Kuid meediakunstiks tegi selle juhtfuguuri Tristan Tzara kirg ajakirjanduse vastu. Dadaistid alustasid 1917 almanahhi Cabaret Voltaire ja hiljem ajakirja Dada, mida levitati aktiivselt üle maailma ja mis tekitas omasuguseid ajakirju mitmesse paika.
Blindman (New York 1917)
Merz (Hannover 1923 – 32)
MA (Ungari)
Eriti aktiivne olid Berliini dadaistid, kes lisaks kunst-demonstratsioonidele tänavatel jms andsid välja lausa mitu ajakirja.
Kurt Schwittersi heliklipid (1932)
Dadaistide/sürrealistide filmid
Fernand Leger Le Ballet Mécanique (1924)
Man Ray (1923–
Hans Richter (1923 -- )
Dali/Bunuel „Un Chien andalou“
NÕUKOGUDE VENEMAA KONSTRUKTIVISTID
Bolševistliku Venemaa avangardkunstnikud konstruktisvistid tegelesid korraga nii kunsti, disaini, foto kui propagandaga.
Dziga Vertov „Inimene filmikaameraga“ (1929)
Peale filosoofiaseminari (Platon, ma ei saanud midagi aru) kohtasin Ilona Peipsit, kes rääkis, et tal on uus poiss, Ladina Ameerika eestlane, kes tegeleb palju shamanismiga.
Tõin Hoobeksist plakat plakatin Kunstnike Majja, hüppasin Tegova ateljeest läbi. Tegova luges Laabani "Marsiase nahka", et oma näituse tutvustamiseks valmis olla. Rääkis, et Laaban esines oma asjadega Rootsi raadios ja oli John Cage tuttav. 1992 Cage surma puhul tegid Tegova ja Kelomees perfonksi, kus EPA klubist veeretasid paberirulli Jakobi mäest alla. Inimesed kõndisid peal. Mina rääkisin oma kunagisest prügi-readymade projektist.
Käisin Kirjandusmuuseumist läbi ja pildistasin inimesi täis lugemissaalis Maaja 1996 novembrinumbrit, kus Lagle tehtud aktifoto suure riistaga kutist Ravila tänava korteri diivanil. Kuti taga on jalgratas,
Kõmpisin sombuses linnas ja mõtlesin Tiina Jõgeda artikli peale lähedusdefitsiidist. Mõtlesin, et järsku on lähedusvajadus/suutlikkus hoopis nõrkus. Oled inimesega lähedane ja siis oled sa nõrk, suletud, kinni. Kui pole lähedust vaja, oled vaba, tugev, dünaamiline. Või mis?
22.03.12 maailmafilmi tantra
Viisin lapsed läbi muda maale.
Kui tagasi tulin, läksime Athenasse Laglega Maailmafilmi festivali kaema.
Kaev. Veehääled Etioopiast, rež Paolo Barberi, Riccardo Russo, 56’, ITA/ETH
22.00
Ilus aga patroneeriv film sellest, kuidas vanatestamentlikud etiooplased oma lehma/kitsekarja iidsete kaevude juurde ajavad ja musklis poisid plastpangedega neist vett välja veavad. Hiljem kaks itaallast-autorit seletasid, et tegid filmi mingi Itaalia veevärgiprivatiseerimise vastu protestimiseks, filmis ürgtasemel ja kohe kohe veepuuduse tõttu hukkuvad etiooplased tegelikult omavad kõike kaasaegset tehnikat, lihtsalt filmis ei näidata.
Magasin filmi ajal Lagle õlal (olime esireas). Teisel pool istus Janno Zõbin, kes korraldas mingit kontserti.
Armastaja ja armastatu: tee tantrasse, rež Andy Lawrence, 70’, GBR/IND
Üllatavalt humoorikas film paksukesest India šotlasest, kes läheb tantristlikule palverännakule. Purjakil pühak rongis lärmamas, seksikujudega Ema tempel, tantristlikud pühakud Taraphita laibapõletus(tegelikult küpsetus-)platsil, kes maitsevad inimliha, joovad inimkolbast piima, otsivad ganjat tossutades surnutega ühendust ja lasevad noortel poistel end teenida. Kohati väga deja vu, nagu Tartus kusagil kõssamõssaganjaõhtul koos Juka Käärmanni ja Aldar Talvistega. Koju minnes mõtlesin, et religioossed riitused on kõik jube sarnased. Keskajal oli ka Euroopa täis igasigu pühakuid ja sarnaseid onkleid on ortodoksi skeenes küll ja veel.
Kodus hakkasin loenguks valmistuma. Lõpetasin kell 6.
Kui tagasi tulin, läksime Athenasse Laglega Maailmafilmi festivali kaema.
Kaev. Veehääled Etioopiast, rež Paolo Barberi, Riccardo Russo, 56’, ITA/ETH
22.00
Ilus aga patroneeriv film sellest, kuidas vanatestamentlikud etiooplased oma lehma/kitsekarja iidsete kaevude juurde ajavad ja musklis poisid plastpangedega neist vett välja veavad. Hiljem kaks itaallast-autorit seletasid, et tegid filmi mingi Itaalia veevärgiprivatiseerimise vastu protestimiseks, filmis ürgtasemel ja kohe kohe veepuuduse tõttu hukkuvad etiooplased tegelikult omavad kõike kaasaegset tehnikat, lihtsalt filmis ei näidata.
Magasin filmi ajal Lagle õlal (olime esireas). Teisel pool istus Janno Zõbin, kes korraldas mingit kontserti.
Armastaja ja armastatu: tee tantrasse, rež Andy Lawrence, 70’, GBR/IND
Üllatavalt humoorikas film paksukesest India šotlasest, kes läheb tantristlikule palverännakule. Purjakil pühak rongis lärmamas, seksikujudega Ema tempel, tantristlikud pühakud Taraphita laibapõletus(tegelikult küpsetus-)platsil, kes maitsevad inimliha, joovad inimkolbast piima, otsivad ganjat tossutades surnutega ühendust ja lasevad noortel poistel end teenida. Kohati väga deja vu, nagu Tartus kusagil kõssamõssaganjaõhtul koos Juka Käärmanni ja Aldar Talvistega. Koju minnes mõtlesin, et religioossed riitused on kõik jube sarnased. Keskajal oli ka Euroopa täis igasigu pühakuid ja sarnaseid onkleid on ortodoksi skeenes küll ja veel.
Kodus hakkasin loenguks valmistuma. Lõpetasin kell 6.
21.03.12 marco nyst tagasi
Pildistasin Lastekas pmst fondi kui ilmus Marco, kes oli äsja saabubud NYst. Nalja oli saanud omajagu. Anu oli saanud USA sissepääsuloa alles lennul olles kõva helistamise peale tutvuste kaudu. Anent minitu kandis NY vantsides peeni t minit ja Marco spordisusse. Kui ära väsisid, istusid riksha peale, mille arve tuli 200 doltsi, mis politsei kaasabil vähendati 60-le. Ja muidugi ei filminud nad seda, mida mina tahtsin. Aga midagi sai.
Kui käisin poes, käis korra üleval ka Martiini. Marci imestas pärast, et Martiini näeb nii noor välja. Kumbki ei julgenud üksteisega tutvuda, kuigi mõlemad olid Crystalina head tuttavad.
Martiini oli leidnud kusagilt vana filmirulli, kus pildid Q Raadio aegadest. Seal oli puldi taga lokilammas Olaf Suuder ja üle puldi vahib (vist)Ants Johanson. Martiini katsetas solarisatsiooniga, et Antsust habemega vaim teha.
Mina ikka pildistasin fondi. Kaua kaua.
Kui käisin poes, käis korra üleval ka Martiini. Marci imestas pärast, et Martiini näeb nii noor välja. Kumbki ei julgenud üksteisega tutvuda, kuigi mõlemad olid Crystalina head tuttavad.
Martiini oli leidnud kusagilt vana filmirulli, kus pildid Q Raadio aegadest. Seal oli puldi taga lokilammas Olaf Suuder ja üle puldi vahib (vist)Ants Johanson. Martiini katsetas solarisatsiooniga, et Antsust habemega vaim teha.
Mina ikka pildistasin fondi. Kaua kaua.
20.03.12 öine fotograafia
Läksin Lastekasse metoodilist fondi üles pildistama. Mk-d ei tule, nõme. Martiini tuleb suht hilja, ilmutame tema filmi.
Pildistan met-fondi, lihvin töömeetodeid aga ikka on nüri. Natuke õudne on pildistada näiteks 15-aastase Raivo Tammiku pilte, teades et mees on praegu 65. Pilt on ikka lapselik ja helge. Aeg lendab kiirelt. Koju jõuan kell 4.
Pildistan met-fondi, lihvin töömeetodeid aga ikka on nüri. Natuke õudne on pildistada näiteks 15-aastase Raivo Tammiku pilte, teades et mees on praegu 65. Pilt on ikka lapselik ja helge. Aeg lendab kiirelt. Koju jõuan kell 4.
18.03.12
Hoian TT ja PR, sest Lagle on PI-ga Kinsiko pool tasse maalimas hiljani, mul nurjuvad plaanid.
17.03.12 Müürsepa näitus-üritus
Laupäeval 17. märtsil 11-14 vahel toimub näituse avamine ja joonistamise workshop koos Evelyn Müürsepa ja Albert Gulgiga.
Oodatud on nii väikesed kui suured!
Evelyn Müürsepa joonistused
T-jooned - plekkidest sündinud maailmad
...
Evelyn Müürsepp ehk Eku kirjutab:
T-jooned on alguse saanud juhuslikust teeplekist paberil. Selle pleki paljundamisest ja sümmeetrilisest peegeldamisest, mis tekib nii, kui ühte paberilehte teise vastu suruda. Taoliselt tekitatud jäljendid annavad vabad käed assotsiatsioonidele ja fantaasiale, millega sünnib pildil nähtav lugu. Pildi looja otsis plekkidest ilmuvaid kujundeid ja aitas neid tushiga esile tuua, saades nii tunnistajaks maailmadele mille olemasolust tal varem aimu ei olnud.
Sarnase tehnika võlu on nautinud arvatavasti paljud täiskasvanud ja lapsed. Tehes värviga või tindiga märgi paberile ja surudes teise paberi külje selle vastu ning leides põneva jäljendi paberipooli avades.
See mänguline tehnika vallandab assotsiatsioonid ja alateadvuse. Sarnast tehnikat on lapsed ja lapsemeelsed harrastanud arvatavasti sajandeid. Näiteks avaldas 1857. aastal saksa arst Justinus Kerner luulekogu, mille iga luuletus oli inspireeritud juhuslikust tindiplekist. Mitmed psühholoogid on seda kasutanud loovustestides. Kõige süstemaatilisemalt rakendas antud meetodit aga arvatavasti šveitsi psühholoog Hermann Rorschach, kelle järgi on nime saanud ka vastav psühholoogiatest.
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital. Täname!
Oodatud on nii väikesed kui suured!
Evelyn Müürsepa joonistused
T-jooned - plekkidest sündinud maailmad
...
Evelyn Müürsepp ehk Eku kirjutab:
T-jooned on alguse saanud juhuslikust teeplekist paberil. Selle pleki paljundamisest ja sümmeetrilisest peegeldamisest, mis tekib nii, kui ühte paberilehte teise vastu suruda. Taoliselt tekitatud jäljendid annavad vabad käed assotsiatsioonidele ja fantaasiale, millega sünnib pildil nähtav lugu. Pildi looja otsis plekkidest ilmuvaid kujundeid ja aitas neid tushiga esile tuua, saades nii tunnistajaks maailmadele mille olemasolust tal varem aimu ei olnud.
Sarnase tehnika võlu on nautinud arvatavasti paljud täiskasvanud ja lapsed. Tehes värviga või tindiga märgi paberile ja surudes teise paberi külje selle vastu ning leides põneva jäljendi paberipooli avades.
See mänguline tehnika vallandab assotsiatsioonid ja alateadvuse. Sarnast tehnikat on lapsed ja lapsemeelsed harrastanud arvatavasti sajandeid. Näiteks avaldas 1857. aastal saksa arst Justinus Kerner luulekogu, mille iga luuletus oli inspireeritud juhuslikust tindiplekist. Mitmed psühholoogid on seda kasutanud loovustestides. Kõige süstemaatilisemalt rakendas antud meetodit aga arvatavasti šveitsi psühholoog Hermann Rorschach, kelle järgi on nime saanud ka vastav psühholoogiatest.
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital. Täname!
Läksimegi kohale. Müürsepa joonistused meenutasid varauusaegset graafikat. Kohal oli ka EM ise, Kinsiko lastega, see vuntsidga britt Patrick McKinley, keda ma olen näinud eestis palju aastaid aga kes pole eesti keelt üldse õppinud, kuigi elab Tartus kommuunis. Kõik muudkui joonistasid ja posisesid omaette. Gulk joonistas, Liina Raus käis murelikult ringi ja pildistas. Meie lapsed sodisid ka. Süsteem käis nii, et paberile valati värvilist vedelikku, kuivatati ja hakati tekkinud kujutisele joonistama.
Lagle pidi minema kosmeetikakursustele, mina hoidsin lapsi. TT ja PR panid end ühte tuppa luku taha ja kisasid. Raus päästis. Varsti oli üritus läbi ka.
Õhtul hoidsime Helbe lapsi ka, sest Helbe käis tuulutamas.
Sunday, March 18, 2012
16.03.2012 loeng, tirazheeritud saladus - kriitika
- SAJAND
Fotograafia
Camera obscura oli leiutatud juba antiikajal, läätsesid hakati lihvima Itaalias 13. sajandil.
Läätsega camera obscurat hakati maalimise abivahendina kasutama tõenäoliselt juba 15. sajandil.
18 sajandil oli camera obscura kasutamine tavaline.
Georges Fabricius (1516–71) sünteesis hõbekloriidi (AgCl ), mis on valgutundlik materjal. Hollandlane Wilhelm Homberg kirjeldas hõbesoolade tumenemist valguse käes 1694. Johann Heinrich Schultz kirjeldas sarnast hõbenitraadi käitumist 1727.
Niepce sõber, teatrikunstnik Louis-Jacques-Mandé Daguerre (18 November 1787 – 10 July 1851) leiutas üsna obskuurse viisi, kuidas hõbetatud ja joodiaurudes hoitud vaskplaadile saada pilt, mis ilmus, kui plaati „ilmutati“ elavhõbeda aurudes. Esimene pilt tehti 1837, välja kuulutas Daguerre selle 1839, samas ei patenteerinud seda vaid Prantsuse Teaduste Akadeemia kuulutas selle kogu maailma omandiks, seetõttu tehnika hakkas kohe levima. Dagerrotüüpiat ei saanud paljundada, seetõttu ei saa seda meediakunsti alla paigutada.
Briti amatöörleiutaja, poliitik ja arheoloog William Henry Fox Talbot (11 February 1800 – 17 September 1877) nikerdas samal ajal hoopis teistsuguse meetodi kallal, mille väljatöötamist ta alustas 1834. 1835. aastaks olid katsetused jõudnud niikaugele, et päikesepaistelisel päeval sai Talbot paberile negatiivkujutise pärast kümneminutilist säritamist. 25. jaanuaril 1839. aastal demonstreeris Talbot oma fotogramme ja negatiivseid arhitektuurivõtteid Londoni Kuninglikus Instituudis, sama aasta augustis näitas ta camera obscuras tehtud negatiividest kopeeritud positiivkoopiaid Birminghamis. 1841 ta avalikustas ja patenteeris calotype meetodi: hõbejodiidiga ilmutatud paberile pildistati negatiiv, mis ilmutati hõbesooladega ja kaaliumbromiidiga ning kinnitati naatriumsulfaadiga (hea kirjutuspaber kasteti nõrka soolalahusesse, pärast kuivamist aga kaeti hõbenitraadilahusega; . . Positiiv tehti kontaktkoopiana hõbekloriidpaberile, mis oli odavam, kuigi vähem valgustundlik. Talbot oli leiutanud negatiivpositiivprotsessi, klassikalise fotograafia, mis oli lihtsalt paljundatav ja tegi fotograafia meediakunstiks.
Talbot aga oskas susserdada omajagu oma patentidega ja tema meetod esialgu levis peamiselt Inglismaal ja osaliselt Mandri -Euroopas.
1843 ta asutas fotopaberite tootmise tehase Readingisse.
Fox Talbot oli ka foto kui kunsti aktiivne viljeleja. 1844 – 46 publitseeris ta esimesed fotoraamatud , seeria „Pencil of Nature“.
Talbot otsis võimalust foto paljundamiseks trükkimise teel ja avastas, et želatiin, mis on muudetud valgustundlikuks kaaliumdikromiidlahusega, muutub valguse käes hoidmisel lahustumatuks. Säärase želatiiniga kattis Talbot terasplaadi ja asetas sellele mõne lameda eseme (enamasti puulehe või mõne taime). Pärast eksponeerimist pesi ta maha valgust mittesaanud ja seega lahustuva želatiini ja söövitas paljastunud metalli sobivate reaktiividega. Nii saadigi korralik sügavtrükiplaat, millega oli võimalik teha hulgaliselt kvaliteetseid tõmmiseid.
1935. aastal annetas Talboti lapselaps ülikoolile 21 Talboti originaaltööd: 10 kalotüüpi ja 11 fotogravüüri. Eriti kaunid on kaks päikesest säravat kalotüüpi, mis tehtud Talboti kodus Lacock Abbeys umbes 1845. aastal (kuueinimeseline grupp ja vaimulik Calvert Jones). [25]
Esimese fotonäituse tegi Hippolyte Bayard (20 January 1807 – 14 May 1887), kus demonstreeris oma tehnoloogiaga valmistatud pilte. Kuulsaim „Autoportree uppununa“.
Üks esimesi, kes teadlikult arendas fotograafiat kui kunsti, oli rootsi briti kunstnik-seikleja Oscar Gustave Rejlander (Sweden, 1813 – Clapham, London, 18 January 1875). Arendas fotomontaaži, retušeerimist. Viljeles lavastusfotot ja akti. Kuulsaim teos „Two Ways of Life“. Sealt edasi läks lavastatud kunstfoto 19. sajandi stiilis moodi.
Samal ajal hakkasid fotosid oma maalimise abiks kasutama paljud kunstnikud, kui eriti ilmekalt ja osalt üllatavalt tegid seda impressionistid ja postimpressionistid.
Fotograafiat kui kunsti arendasid ja ideologiseerisid 19. sajandil Alfred Stieglitz (January 1, 1864 – July 13, 1946) ja Fred Holland Day (Boston July 8, 1864 - November 12, 1933).
1880ndatel USA Eadweard Muybridge (1830 – 1904) uuris liikumist kasutades spetsiaalset fotopüssi zoopraxiscope`i. See oli foto ja kinematograafia vaheline puuduv lüli. (video)
1888 – 94 arendas Edison koos William K.L. Dicksoniga kinetoskoopi (1889 leiutasid klassikalise perforeeritud 19-mm filmi, 1892 35 mm filmi). 1991 esimene film „Dickson Greeting“. 1992 esimene filmistuudio Black Maria New Jerseys.
Edison lasi vorpida hulganisti eksistentsiaalseid filmijuppe näitamaks laatadel jm mündimasinaga.
1895 arendasid prantsuse fotärimehed vennad Lumiere`d portatiivse kaamera ja kinoprojektori ning hakkasid väljas filmima.
Georges Méliès (8 December 1861 – 21 January 1938) arendas alates 1896 mängufilmi ja filmitehnoloogiat.
(SÜMBOLISTLIKUD) AJAKIRJAD
Massiajakirja formaadi lõid USA kirjastajad S.S. McClure and Frank Munsey 1883, kui tõid müügile odavad aga suhteliselt paksud väljaanded. Munsey Magazine hakkas trükkima ka pilte ja kunsti.
19 sajandi lõpul õitsenud sümbolistid vihkasid tehnilist revolutsiooni, küll aga põlistasid kultuuriajakirjade vorpimise kommet.
Käisin veel ka filosoofiaseminaril (Platon 1).
Õhtul viisin PI Jakobi 52 Teesaare juurde tundi, kus ta voolis rõõmsalt paabulindu. Mina sõitsin TÜ raamatukokku, et lugeda ajakirjast Saladused (jaanuar 2012) Kärt Mi õiglast kriitikat minu kohta (seksist, laisk, valelik, petis, vägivallatseja).
15.03.2012 12 tundi lastekas
Kell 17 vestlus ülemusega. Üllatavalt sõbralik. Jään kohe kooli TKK loenguks ette valmistama. See võtab nii palju aega, et koju saan kell 5.
Wednesday, March 14, 2012
13.02.12 meisterdamine ja ilukirjutamine
Tegin dushiruumi kõrvale kapitaalsemat põrandat ja see õnnestus. Meisterdamine praegu edeneb, peaks aga ehituspoodi külastama, et edasi minna
Kirjutasin ilukirjanduslikku pseudodokumentaaljutustust aga see osutus emotsionaalsemalt raskemaks kui oleksin võinud arvata. Eheduse eesmärgil otsisin oma elust tõestisündinud hetki aga nende uuesti läbielamine ja lahtiseks jäänud otsad tegid üle aastate jälle kummalist, ebafunktsionaalset valu. Miks ta tegi tookord nii ja kas see seletab hilisemaid arusaamatusi? Nii raske on teise inimese sisse, eriti naise sisse näha. Paljud tähelepanekud näitavad, et naised näitlevad kohutavalt palju. Mehed üritavad ka aga neil ei tule see kunagi eriti hästi välja, eriti teiste meeste ees. Aga naised võivad näidelda aastaid ja konstantselt. Ja efektiivselt. Cosmopolitani uurimuse järgi peaaegu 90 % naisi on teeselnud orgasmi, üle 40% teeb seda regulaarselt. Aga sama võib olla teistes valdkondades. Teeseldakse et armastatakse, teeseldakse et ollakse kiindnud, teesedakse et tahetakse koos olla, teeseldakse et ei taheta kedagi teist. Tõde ilmneb alles aastate pärast, lõpus.
Tunnis lasin õpilastele Orelipoisi "Kallis sõber", lühimängufilmi "Kallis sõber, sind austan", et näidata plaanivahelduse vajadust.
Kirjutasin ilukirjanduslikku pseudodokumentaaljutustust aga see osutus emotsionaalsemalt raskemaks kui oleksin võinud arvata. Eheduse eesmärgil otsisin oma elust tõestisündinud hetki aga nende uuesti läbielamine ja lahtiseks jäänud otsad tegid üle aastate jälle kummalist, ebafunktsionaalset valu. Miks ta tegi tookord nii ja kas see seletab hilisemaid arusaamatusi? Nii raske on teise inimese sisse, eriti naise sisse näha. Paljud tähelepanekud näitavad, et naised näitlevad kohutavalt palju. Mehed üritavad ka aga neil ei tule see kunagi eriti hästi välja, eriti teiste meeste ees. Aga naised võivad näidelda aastaid ja konstantselt. Ja efektiivselt. Cosmopolitani uurimuse järgi peaaegu 90 % naisi on teeselnud orgasmi, üle 40% teeb seda regulaarselt. Aga sama võib olla teistes valdkondades. Teeseldakse et armastatakse, teeseldakse et ollakse kiindnud, teesedakse et tahetakse koos olla, teeseldakse et ei taheta kedagi teist. Tõde ilmneb alles aastate pärast, lõpus.
Tunnis lasin õpilastele Orelipoisi "Kallis sõber", lühimängufilmi "Kallis sõber, sind austan", et näidata plaanivahelduse vajadust.
Monday, March 12, 2012
12.03.12 meisterdamispäev
Kuigi südapäeval oli õppenõukogu, kulus mu päev peamiselt väikeste elektritööde, kööki riiuli ehitamisele ja magamistuppa suure peegli seinale paigutamisele.
TT (uus) buss tuli üllatavalt vara (mingi 14.04) ja jäin teistega natuke hiljaks, pisike hüsteeria TT-l.
Kantseldasin, söötsin ja panin magama lapsi täitsa iseseisvalt.
TT (uus) buss tuli üllatavalt vara (mingi 14.04) ja jäin teistega natuke hiljaks, pisike hüsteeria TT-l.
Kantseldasin, söötsin ja panin magama lapsi täitsa iseseisvalt.
11.03.12 Karukäpp Kaarli sünnipäev
Karukäpp Kaarli sünnipäev oli muhe ja maitsev. Kohal olid peale meie kamba veel Räisad, Agur ja mitmed teised jõnglased. Vahepeal küll tahtsid väikesed vanema Räisa-poisi peaaegu ära tappa, kui müramisega liiga hoogu läksid.
Helbe nägi üllatavalt hea välja, meil oli ka privaatsemalt väike istumine.
Koju sõites kippusime Laglega seksuaalmoraali üle vaidlema ja kodus pidin päris kaua Lagle pinevat sisemist dilemmat "kas Facebook või seks" taluma ga lõpuks skooris suurelt teadagi kumb.
Helbe nägi üllatavalt hea välja, meil oli ka privaatsemalt väike istumine.
Koju sõites kippusime Laglega seksuaalmoraali üle vaidlema ja kodus pidin päris kaua Lagle pinevat sisemist dilemmat "kas Facebook või seks" taluma ga lõpuks skooris suurelt teadagi kumb.
10.03.12 Marco pool videot tegemas, Epp Pilve sünnipäev-avamine, Eriline Külaline
Kell 13 sõitsin läbi vihma Marco poole, et teha mõned videovõtted. Kohal olid Janar ja Fideelia. Vartsi tulid ka Marek Kaldma ja Jana Ch. Proovisin tekitada dekadentlikku õhkkonda, ostsin Maximast sampat ja viinamarju aga päris vaba õhkkonda ei saavutanud. Marco põdes igat liigutust tema kordatehtud korteris ja mina tahtsin aga läbumeeleolu tekitada. Panin küünlad inimestega segi voodisse aga siis tekkis paanika, et küünlad on voodi jaoks liiga kuumad. Janno ja Marco tühjendasid küünlatopsid kraanikaussi, mis selle ummistas. Õnneks suutsin selle likvideerida. Marek ja Jana olid muidu lahedalt tüüned, Fideelia ka.
Kell 17ks sõitsin galeriisse, seal oli Epp Pilve sünnipäev-näituse avamine. Rahvast oli päris palju. Tegin Eppuga avaliku intervjuu, vaatasin tema performanci (seotud silmadega katsus publikut, köitis end klaveri külge ja mängis pimesi sellel.
Sõitsin koju, kuna Laglele tuli külla kallis Eriline Külaline, keda ta polnud näinud 12 aastat ning kes osutus suureks laste lemmikuks samuti.
Kell 17ks sõitsin galeriisse, seal oli Epp Pilve sünnipäev-näituse avamine. Rahvast oli päris palju. Tegin Eppuga avaliku intervjuu, vaatasin tema performanci (seotud silmadega katsus publikut, köitis end klaveri külge ja mängis pimesi sellel.
Sõitsin koju, kuna Laglele tuli külla kallis Eriline Külaline, keda ta polnud näinud 12 aastat ning kes osutus suureks laste lemmikuks samuti.
07 -- 09.03.12 Global Konteinerit filmimas, Kõrgemas kunstikoolis loengut andmas ja filossofoaseminar
7. märts 2012 kolmapäev
Lastekas ma tunde andma ei pidanud, kuna Reeli kord oli topeltunde anda.Pireti siiski Marina tundi viisin. Koos jonniva Piretiga sõitsin GenKlubisse, kuna Mai Sööt oli kutsunud mind üritust filmima.´Filmisin raske Canoni profikaameraga. Lagle natuke hilines.
Kunstikonteiner ja EKA tegevuskunstide osakond esitlevad:
Global Container XXII
7.märtsil kell 20.00 Tartus, Genialistide klubis.
Püünel:
Postinstrumentum – Tanel V. Kulla, Kitty Suun, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Andreas W.
(suur kolistamine ja ragistamine hämaruses)
Stiilinäide: http://vimeo.com/31950811
Tantsuperformance „Mis pidi su perse on?“ Raido Mägi, Lilli Tölp, Tanel V. Kulla, Aili-Maarja Mäeniit, Mai Sööt.
(Hando Tamme koolkonna mitmeosaline etüüdide- etendus, mis lõppes rühma-aeroobika-tantsuga)
„Odysseuse vibu“ – Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Taavi Suisalu.
http://vimeo.com/28789433
(Alalooga Kolistas, vanatestamentlikus kostüümis Sepp korises; lõpus Alakas lasi katapuldist mune)
Sandra Jõgeva stand-up tragöödia „Nimeta“
(Sandra seletas, mis on stand-up tragöödia ja vahetas kostüüme)
Peale etendust Sanra ei tulnudki meile, vaid jäi noortega lõbutsema Genklubisse, kus seltsk ööbis.
08.03.12 neljapäev.
Millegipärast pahur ja tujutu päev.
09.03.12 reede
Kella 9-ks sõitsin rattaga Kõrgemase Kunstikooli meediakunsti ajaloo loenguta andma. Rääkisin peamiselt 15 -- 16. sajandi graafikast, graafikutest, kes vorpisid vaheldumisi erootikat ja reformatsioonituules usuradikaalseid lendlehti.
Peale loengut väike retk Vanasse Kaubamajja, ostsin Laglele kingituseks töö juurde arvutikõlarid.
Kell 12 käisin filosoofiaseminaril. Teema -- Sokrates. Rääkisin riiki pühitsevast Iivi Massost ning Sokratese sarnasusest Jeesusega.
Õhtul läksin Epp Pilvele appi näitust üles panema. Pilte oli palju aga mul toss väljas, kuna olin eelmine öö loenguks valmistunud. Sain kuidagi hakkama. Kuulasin Pilve läpaka abiga Housemartinsit, Morriseyd, Stone Rosest, Inspiral Carpetsit.
Kui koju jõudsin, kell 1 läbi, oli Lagle üllataval kombel üleval ja seda juhust ei saanud kasutamatta jätta teadagi milleks.
Lastekas ma tunde andma ei pidanud, kuna Reeli kord oli topeltunde anda.Pireti siiski Marina tundi viisin. Koos jonniva Piretiga sõitsin GenKlubisse, kuna Mai Sööt oli kutsunud mind üritust filmima.´Filmisin raske Canoni profikaameraga. Lagle natuke hilines.
Kunstikonteiner ja EKA tegevuskunstide osakond esitlevad:
Global Container XXII
7.märtsil kell 20.00 Tartus, Genialistide klubis.
Püünel:
Postinstrumentum – Tanel V. Kulla, Kitty Suun, Urmas Lüüs, Hans-Otto Ojaste, Erik Alalooga, Taavi Suisalu, Aili-Maarja Mäeniit, Andreas W.
(suur kolistamine ja ragistamine hämaruses)
Stiilinäide: http://vimeo.com/31950811
Tantsuperformance „Mis pidi su perse on?“ Raido Mägi, Lilli Tölp, Tanel V. Kulla, Aili-Maarja Mäeniit, Mai Sööt.
(Hando Tamme koolkonna mitmeosaline etüüdide- etendus, mis lõppes rühma-aeroobika-tantsuga)
„Odysseuse vibu“ – Erik Alalooga, Meeland Sepp, Andreas W, Taavi Suisalu.
http://vimeo.com/28789433
(Alalooga Kolistas, vanatestamentlikus kostüümis Sepp korises; lõpus Alakas lasi katapuldist mune)
Sandra Jõgeva stand-up tragöödia „Nimeta“
(Sandra seletas, mis on stand-up tragöödia ja vahetas kostüüme)
Peale etendust Sanra ei tulnudki meile, vaid jäi noortega lõbutsema Genklubisse, kus seltsk ööbis.
08.03.12 neljapäev.
Millegipärast pahur ja tujutu päev.
09.03.12 reede
Kella 9-ks sõitsin rattaga Kõrgemase Kunstikooli meediakunsti ajaloo loenguta andma. Rääkisin peamiselt 15 -- 16. sajandi graafikast, graafikutest, kes vorpisid vaheldumisi erootikat ja reformatsioonituules usuradikaalseid lendlehti.
Peale loengut väike retk Vanasse Kaubamajja, ostsin Laglele kingituseks töö juurde arvutikõlarid.
Kell 12 käisin filosoofiaseminaril. Teema -- Sokrates. Rääkisin riiki pühitsevast Iivi Massost ning Sokratese sarnasusest Jeesusega.
Õhtul läksin Epp Pilvele appi näitust üles panema. Pilte oli palju aga mul toss väljas, kuna olin eelmine öö loenguks valmistunud. Sain kuidagi hakkama. Kuulasin Pilve läpaka abiga Housemartinsit, Morriseyd, Stone Rosest, Inspiral Carpetsit.
Kui koju jõudsin, kell 1 läbi, oli Lagle üllataval kombel üleval ja seda juhust ei saanud kasutamatta jätta teadagi milleks.
Tuesday, March 6, 2012
06.03.12 vaiken puupäev
Päikesepaisteline ga --5 kraadi päev. Kleepisin kokku uue isetehtud tikutoosifotoka. Pidin kütteklotse sisse tassima aga lapsed eriti ei lasknud. Lastekas alustasin filmiõppega.
05.03.12 natuke häiritud Lagle sünnipäev
Hommikul lasin Laglele laulu ja talle meeldis. Päev oli siiski omajagu häiritud, kuna PR-l oli midagi viga. Käisin koos lastega Comarketis ja PR, kes oli minnes eufooriline, poes kukkus laamendama. Natukese aja pärast jäi kohe kelgule magama. Lagle helistas, et kütteklotsid tulevad, tormasin kohale, PI jäi maha.GAZ 66 koos sõbraliku juhiga targurdas hoovi. PI ei pääsenud pikalt läbi ja luuras prügikasti juures kaua.
Õhtusöök oli kodune sefiiritordiga. Olin uimane, natuke tusane.
Aga kui öösel üritasime Laglega veidi kahekesi olla kukkus PR kohe une pealt nutma. Nii kestis niikaua kui andsime talle ibuprofeeni.
Õhtusöök oli kodune sefiiritordiga. Olin uimane, natuke tusane.
Aga kui öösel üritasime Laglega veidi kahekesi olla kukkus PR kohe une pealt nutma. Nii kestis niikaua kui andsime talle ibuprofeeni.
04.03.12 laste sünnipäev, OMG lõpp, Laglele sünnipäevalaulu lindistamine.
Eile õhtust peale sahmerdasime laste sünnipäevaks ette valmistudes. Lagle kui laste sünnipäevade korraldamise meister oli väga hoolikas. See oli tegelikult väga mõnus ja tore, kogu see sebimine kõikide nende toitudega jne.
Aga ikkagi jõudsime Arena spordiklubi ette natuke enne kella 13st, natuke varem kui Kaisa ja Keili. Asjalik habemik treener võttis Lagle, Kinsiko, Jaanuse ja lapsed kohe kaasa, mina jäin sahmima toitude-asjade tassimisega ja hilinevate külaliste juhatamaisega "mine sinna koridori ja paremale ja ei tea kuhugi veel".
Lõpuks sain minagi järgi minna. Habemik korraldas skuashisaalis rahvastepalli kahe spetsiaalserahvastepallipalliga (pehme kerge halvastilendav) kusjuures lapsed jäid ühele poole, suured (aga vasakukäelised) teise. Tuletasin meelde 30 aasta vanuseid kogemusi aga ikka löödi mind välja.
Pärast sai siiski sõudeergomeetritele. Proovisin saada oma masinal võimalikult suurt kiirust 500 meetri peal. Võttis korralikult läbi. Siis hiilis mu ligi Zombik: "Teeme võidu! 2000 meetrit" -- Mina: "Ähh-puhh, oeh, OK, 1000 siiski". Vana maratoonar Zombik pani muidugi kaugele ette ära aga ega ma ka alla ei andnud. Kaotasin küll masendava 40 sekundiga. Sõudekas on väga kasulik trenn, peab kavva võtma. Kõht suureks läinud.
Peale väikest einet hüppasime läbi sauna vette. Bassein on kaheosaline, laste ja suurte kaherajaline. Habemik muudkui korraldas ja sekeldas, kuigi sünnal oli nii palju väikesi lapsi, et pidi neid pisikeses sulistama. Aga sai veidi peakaid oma paksu peki võdisedes tehtud.
Pärast sed oli muidugi Lagelsuurepäraste toitude õgimine ja lastel hakkas just lihtsalt omavahel lõbus, kui pidi asjad kokku pakkima.
Renata Sõukand +Raivi ja lastega ja Helbe oma põnnidega tuli meile. Kohe algas meie kodus tornaado, taifuun ja pronksimäss korraga. Peale Raivoga autovedrustuse üle arutlemist põgenesin jalgratta seljas.
Nooruse galeriis võtsid Sirla (Sirje Joala) koos paari teise neiuga soome reggae saatel seintelt näitust ("OMG") maha. Ajasin nendega vana pässi viisakusega paar sõna juttu. Sirla kaebas ,e t Müürilehes oli ta nimeks pandud Sirla Joala. Paha lugu küll. Võtsin oma DIY kolekaamerad näppu ja sõitsin Lasteka juurde. Tee peal õnnestus mul ära lõhkuda jälle üks fotoraam, kui päästsin ühte nimesilti.
Lastekasse läksin, et salvestada Laglele sünnipäevalaul. Mul olid vaid ähmased ideed. Viimati olin muusikat salvestanud aasta tagasi. Vetsus plõnnisin oma elektroonilist lastekirda, kuni sain sobiva kaheduuririfi. Salvestamine võttis muidugi väga palju aega, nagu alati. Koju jõudsin alles öösel. Totaalselt segi aetud tubades tuled põlesid, kraanist voolas vesi, Lagle magas riitega nagu väsimus oli ta maha murdnud.
Aga ikkagi jõudsime Arena spordiklubi ette natuke enne kella 13st, natuke varem kui Kaisa ja Keili. Asjalik habemik treener võttis Lagle, Kinsiko, Jaanuse ja lapsed kohe kaasa, mina jäin sahmima toitude-asjade tassimisega ja hilinevate külaliste juhatamaisega "mine sinna koridori ja paremale ja ei tea kuhugi veel".
Lõpuks sain minagi järgi minna. Habemik korraldas skuashisaalis rahvastepalli kahe spetsiaalserahvastepallipalliga (pehme kerge halvastilendav) kusjuures lapsed jäid ühele poole, suured (aga vasakukäelised) teise. Tuletasin meelde 30 aasta vanuseid kogemusi aga ikka löödi mind välja.
Pärast sai siiski sõudeergomeetritele. Proovisin saada oma masinal võimalikult suurt kiirust 500 meetri peal. Võttis korralikult läbi. Siis hiilis mu ligi Zombik: "Teeme võidu! 2000 meetrit" -- Mina: "Ähh-puhh, oeh, OK, 1000 siiski". Vana maratoonar Zombik pani muidugi kaugele ette ära aga ega ma ka alla ei andnud. Kaotasin küll masendava 40 sekundiga. Sõudekas on väga kasulik trenn, peab kavva võtma. Kõht suureks läinud.
Peale väikest einet hüppasime läbi sauna vette. Bassein on kaheosaline, laste ja suurte kaherajaline. Habemik muudkui korraldas ja sekeldas, kuigi sünnal oli nii palju väikesi lapsi, et pidi neid pisikeses sulistama. Aga sai veidi peakaid oma paksu peki võdisedes tehtud.
Pärast sed oli muidugi Lagelsuurepäraste toitude õgimine ja lastel hakkas just lihtsalt omavahel lõbus, kui pidi asjad kokku pakkima.
Renata Sõukand +Raivi ja lastega ja Helbe oma põnnidega tuli meile. Kohe algas meie kodus tornaado, taifuun ja pronksimäss korraga. Peale Raivoga autovedrustuse üle arutlemist põgenesin jalgratta seljas.
Nooruse galeriis võtsid Sirla (Sirje Joala) koos paari teise neiuga soome reggae saatel seintelt näitust ("OMG") maha. Ajasin nendega vana pässi viisakusega paar sõna juttu. Sirla kaebas ,e t Müürilehes oli ta nimeks pandud Sirla Joala. Paha lugu küll. Võtsin oma DIY kolekaamerad näppu ja sõitsin Lasteka juurde. Tee peal õnnestus mul ära lõhkuda jälle üks fotoraam, kui päästsin ühte nimesilti.
Lastekasse läksin, et salvestada Laglele sünnipäevalaul. Mul olid vaid ähmased ideed. Viimati olin muusikat salvestanud aasta tagasi. Vetsus plõnnisin oma elektroonilist lastekirda, kuni sain sobiva kaheduuririfi. Salvestamine võttis muidugi väga palju aega, nagu alati. Koju jõudsin alles öösel. Totaalselt segi aetud tubades tuled põlesid, kraanist voolas vesi, Lagle magas riitega nagu väsimus oli ta maha murdnud.
Subscribe to:
Posts (Atom)